Kopsuemboolia on kopsuarteri või kopsu varustava arteri äkiline ummistus. Ummistuse põhjustab tavaliselt verehüüb, mis on mujalt kehast kopsu jõudnud, kuid harva võib ummistust põhjustada õhumull või muu takistus. Kopsuemboolia võib põhjustada hapnikupuuduse tõttu madalat vere hapnikusisaldust ja kahjustusi teistele elunditele ning see põhjustab Ameerika Ühendriikides igal aastal ligikaudu 60,000 XNUMX patsiendi surma.
Kopsuembooliat põhjustavate verehüüvete levinumad allikad on sügaval jalgade sees olevad veenid. Verehüübed võivad seal tekkida istuva aktiivsuse perioodide tagajärjel, näiteks pärast operatsiooni, voodipuhkust nõudva haiguse ajal või isegi pikkadel autosõitudel, kui jalad ei liigu. Veenide kahjustused, nagu operatsioon või vigastus, võivad samuti põhjustada verehüübeid. Mõnel juhul põhjustab geneetika inimese vere hüübimist ja trombide moodustumist.
Kopsuemboolia sümptomid on sageli äkilised ja võivad hõlmata õhupuudust, valu rinnus sügaval hingamisel või köhimisel ja võib-olla ka vere köhimist. Mõnel juhul on kopsuembooliat põhjustav tromb väike ja sümptomid ilmnevad järk-järgult. Nende järk-järgult tekkivate sümptomite hulka kuuluvad peapööritus või minestamine, kiire hingamine, ärevus ja tugev higistamine.
Kopsuemboolia nähtude või sümptomite ilmnemisel võib arst määrata haigusseisundi diagnoosimiseks testid. Tavaliselt on elektrokardiogramm (EKG või EKG) ja rindkere röntgenuuring esimeste tellitavate testide hulgas. EKG või EKG võimaldab arstil mõõta südame löögisagedust ja regulaarsust, samas kui rindkere röntgenuuring näitab kopse, südant ja artereid. Muud diagnostilised testid võivad hõlmata ultraheli ja vereanalüüsi, mis mõõdavad hapniku taset veres.
Paljud inimesed, kellel on väike kopsuemboolia, pannakse kohe antikoagulandile, mis on verd vedeldav ravim. Ravim võib olla pillide, süstide või IV tilguti kujul. Suur, raske kopsuemboolia võib olla eluohtlik ja võib vajada operatsiooni trombi eemaldamiseks või lahustamiseks.
Patsientidel, kellel on varem olnud kopsuemboolia, on suurem risk selle uuesti tekkeks ning risk suureneb ka inimese vananedes. Muud seisundid, nagu rasvumine, kehv vereringe ja geneetilised häired, võivad suurendada inimese kopsuemboolia tekkeriski. Rutiinne füüsiline koormus on vererõhu ja südame löögisageduse jälgimiseks oluline ning kõiki märke või sümptomeid tuleb arstiga arutada.