Imikute kurtuse sümptomid hakkavad tavaliselt ilmnema kuue kuu vanuselt. Vanus, mil imikute kuulmislanguse sümptomid ilmnevad, võib siiski erineda, olenevalt lapse kahjustuse raskusastmest. Umbes kolm 1,000-st lapsest sünnivad kuulmislangusega, mis võib olla kerge, mõõdukas, raske või sügav. Kuulmislangusega imikud tavaliselt ei reageeri helidele. Nad ei pruugi valjude ja äkiliste helide peale ehmatada või ei pruugi tuttavaid hääli ära tunda ja sageli ei õpi nad oma nimesid selgeks. Kuulmispuudega imikud võivad kogeda arengupeetust ning neil võib olla probleeme emotsionaalse sideme loomisel pereliikmete ja eakaaslastega.
Paljud väikelaste vanemad märkavad kurtuse sümptomeid esimestel elukuudel. Kui kuulmiskahjustus on tõsine või sügav, ei reageeri imikud sageli valjule mürale ega pruugi ärgata seda tüüpi helidele, mis häiriksid kuulja beebi und. Kuulmispuudega imikud ei pruugi tuttavaid hääli, isegi oma ema häält ära tunda ega neile reageerida. Täiendavad kurtuse sümptomid imikutel võivad hõlmata suutmatust ilmutada uudishimu lähedalasuvate helide allikate vastu või huvi puudumist heli tekitavate mänguasjade vastu.
Puudeta või kergelt kuulmispuudega imikud hakkavad tavaliselt umbes kuue nädala vanuselt lobisema, kaagutama ja muid häälitsusi tekitama. Imikute kurtuse sümptomid võivad hõlmata suutmatust häält anda kuue nädala kuni kuue kuu vanuselt. Imikud, kellel ei ole kuulmiskahjustust, hakkavad rääkima suhteliselt selgelt, üksikute sõnadega 15 kuu vanuselt ja peaksid hakkama tegema lühikesi lauseid kaheaastaselt. Imikute kurtuse üks peamisi sümptomeid on suutmatus normaalsel kiirusel arendada keele- ja kõneoskust.
Kui kuulmiskahjustus jääb diagnoosimata, võib see oluliselt edasi lükata lapse sotsiaalset, emotsionaalset ja kognitiivset arengut. Imiku kuulmispuude diagnoosimine ja ravi varases eas on kuulmispuudega laste normaalse arengu võtmeks. Imikud, kellel diagnoositakse ja ravitakse enne kuuekuuseks saamist, kogevad kõneoskuste arendamises sageli vähe või üldse mitte viivitusi ning vähem probleeme pereliikmete ja eakaaslastega suhtlemisel. Imikud, kes saavad varakult diagnoosi ja ravi, kannatavad vanemaks saades ka kõige väiksema tõenäosusega akadeemiliste tagasilöökide ja arengupeetuse all. Imikud ja lapsed, kes ei saa kurtuse sümptomite varajast diagnoosi ja ravi, võivad siiski kogeda olulisi keelelisi ja muid arenguhäireid, mis põhjustavad hilisemas elus käitumis-, akadeemilisi ja emotsionaalseid probleeme.