Hüpertensioonitestid alustatakse patsiendi vererõhu mitteinvasiivse mõõtmisega sfügmomanomeetri abil. Vererõhu mõõtmisele lisandub tavaliselt füüsiline läbivaatus. Osa füüsilisest läbivaatusest on südame vaatlemine stetoskoobi kaudu, kui esineb ebanormaalseid helisid. Arst kasutab stetoskoopi ka verevalumite kontrollimiseks arterites.
Arst viib läbi intervjuu, et saada teavet patsiendi haigusloo, riskitegurite ja perekonna ajaloo kohta. Intervjuu tehakse selleks, et välja selgitada, kas on olemas hüpertensiooniga kaasnev haigus. Seda tehakse ka selleks, et kontrollida, kas patsient järgib sobimatut elustiili ja ebatervislikke harjumusi, nagu suitsetamine ja liigne alkohoolsete jookide ning rasvase ja soolase toidu tarbimine, kuna need on tõenäoliselt hüpertensiooni põhjused. Lõpuks tehakse intervjuu, et kontrollida, kas perekonnas esineb pärilikku hüpertensiooni.
Kui patsiendil on diagnoositud hüpertensioon, peab ta läbima rohkem hüpertensiooniteste, nagu arst määrab. Analüüsid on mõeldud hüpertensiooni põhjuse väljaselgitamiseks ja selle poolt patsiendi siseorganitele tekitatud kahjustuste hindamiseks. Hüpertensioonitestid hõlmavad tavaliselt uriinianalüüsi, täielikku vereanalüüsi (CBC) ja 12-lülitusega elektrokardiogrammi (EKG).
Uriinianalüüs tehakse selleks, et kontrollida, kas tegemist on neerupõletikuga, ja diagnoosida ka arenevat kroonilist haigust nagu hüpertensiivne nefropaatia. CBC uurib osaliselt punaste vereliblede hulka, mis kõrgena leitud viitab polütsüteemiale – hüpertensiooniga inimeste seas levinud seisundile. Põhjalik ainevahetuspaneel on vereanalüüs, mis annab teavet veresuhkru taseme, maksa seisundi ning neerude ning elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu kohta. Rindkere röntgenuuring on kopsuuuring, mille määrab arst, et teha kindlaks, kas süda on laienenud või pulmonaalhüpertensiooni tunnuseid. Patsiendile tehakse 12-lülitusega EKG, et teha kindlaks, kas südamelihases või seinas on paksenemine või kahjustus, mis on üks hüpertensiooni tüsistusi.
Arst võib määrata rohkem teste, eriti patsientidele, kellel on esialgsetes hüpertensioonitestides ebasoodsad leiud. Patsiendil, kellel on neeruhaiguse tunnused, võidakse nõuda neeru ultraheliuuringut või kõhu CT-skannimist või mõlemat. Kui patsiendil on kõrge veresuhkru tase või on teada, et ta on diabeetik, võidakse talle teha seerumi glükohemoglobiini ja uriini mikroalbumiini analüüsid. Defektse südamefunktsiooniga patsiendile võib südameseisundi täpsemaks hindamiseks määrata 2D ehhokardiogrammi.
Hüpertensioonitestid on vajalikud, et juhendada arst patsiendi raviprogrammis. Test aitab arstil ka õigete ravimite ja nende annuste väljakirjutamisel. Samuti hõlbustatakse eriarstide valikut, kes kuuluvad meditsiinimeeskonda, et täielikult juhtida patsiendi tervislikku seisundit. Seetõttu peab patsient tegema koostööd analüüside võimalikult kiireks lõpetamiseks.