Manna, mida nimetatakse ka kõvaks jahuks, on kõva nisu endosperm. Jämedalt jahvatatud manna kasutatakse peamiselt pasta ja kuskussi valmistamisel. Endosperm eraldatakse kliidest jahvatamise käigus sõelumise teel. Seejärel jahvatatakse see jahuks. Manna sisaldab valku, kaaliumi, rauda, magneesiumi, fosforit, naatriumi, tsinki ja rasvu, kuid mitte küllastunud rasvu ega kolesterooli.
Kõva nisu, mida nimetatakse ka makaronisuks, on kõva nisu sort, mis on kõrge gluteenisisaldusega ning kõrge valgu ja süsivesikute suhtega. Endosperm on nisu tuuma keskmes. See on kude, mis areneb umbes seemne viljastamise ajal ja ümbritseb seemet, et pakkuda selle arenemisel toitumist.
Eraldatud endospermi kasutatakse enne jahuks jahvatamist kuskussi valmistamiseks Põhja-Aafrikas ja bulgaaria valmistamiseks Türgis, Küprosel ja Levandis. Nisu endosperm on kollane ja sellest toodetud jahu on merevaiguvärvi. Mannajahust valmistatud tainas on väga tihke ja säilitab keetmisel oma kuju, mistõttu on see ideaalne pasta tootmiseks.
Põhja-Ameerikas ja Euroopas kasutatakse mannajahu magusa pudingi valmistamisel, mida serveeritakse soojalt. Sarnane hommikupuder on levinud Rootsis, Eestis, Soomes, Lätis ja Venemaal. Jahu kasutatakse ka populaarsetes magustoitudes Indias, Kreekas, Küprosel, Türgis, Iraanis ja Pakistanis.
Mannajahu kasutatakse ka leiva valmistamisel üle maailma. Seda lisatakse suppidele ja hautistele paksendajana. Mõnikord kasutatakse seda sufleede alusena ja seda saab valmistada nagu polentat. Põhja-Ameerikas kipub manna olema jämedam, kuna see on hakitud. Euroopa veskites on see jahvatatud ja peenema tekstuuriga.
Sõna “manna” võib viidata ka mitmele muule asjale. Tavaliselt viitab see kuumale hommikusöögihelvestele, mis on valmistatud kõva nisust pehmema nisusordi endospermist. Mõnikord viitab see nisutootele, mida keedetakse ja millest valmistatakse imikutele ja eakatele mõeldud toitu. See võib viidata ka mis tahes jämedalt jahvatatud terale, nagu riisi manna või maisi manna.