Alates 1800. aastate lõpust on suured voorud olnud meditsiinihariduse alustala. Algselt külastasid kohalolijad huvitavate haigusjuhtudega patsientide voodikohti ning arutasid päeva juhtivate arstidega haigusi ja ravimeetodeid, et levitada uusi avastusi, edendada uusi ravimeetodeid ja edendada head suhtlust arstide vahel. Mida rohkem inimesi hakkas käima, ei olnud enam võimalik patsientide tubades suuri ringe läbi viia, sest istungid toimuvad nüüd sagedamini amfiteatrites ja loengusaalides. Suured voorud on muutunud patsiendikesksetest või juhtumipõhistest aruteludest ametlikeks loenguteks. Tänapäeva suurvoorud keskenduvad uute haiguste või haiguste uute tunnuste kirjeldustele, erinevatele kirurgilistele tüsistustele või kõrvaltoimetele, ebatavalistele või keerukatele juhtumitele ning alternatiivsetele ravimeetoditele.
Tavaliselt arutavad saatejuhid, kes viivad läbi suuri ringe, teemasid, mis nende huvi köidavad. Esiteks sõnastavad nad ühe või mitme patsiendi esitluse põhjal kliinilise küsimuse. Järgmisena vaatavad nad läbi sellel teemal avaldatud uuringud. Kolmandaks hindavad nad kriitiliselt olemasolevaid tõendeid selle statistilise olulisuse ja kliinilise tähtsuse osas. Lõpuks näitavad nad, kuidas tõendeid saab patsientide juhtumite puhul rakendada. Mõnes suures voorus võivad mitme eriala arstid esitada teavet oma erinevatest vaatenurkadest.
2003. aastal 300 Ameerika Ühendriikide haiglat hõlmanud uuringu kohaselt viis 96 protsenti osakondadest läbi suured voorud, kusjuures valdav enamus sessioone koosnes tunniajalistest loengutest, mille lõpus oli minimaalne suhtlus. Sessioonidel osales keskmiselt 83 inimest, kõige suurem osakaal on lõpetanud arstipraktikantide ja täiskohaga õppejõudude hulgas. Enamik haiglaosakondi, umbes 72 protsenti küsitletutest, töötavad välja oma programmidele individuaalsed hariduslikud eesmärgid, kusjuures 73 protsenti valib igal aastal uusi teemasid vajaduste hindamise põhjal. Vaid 17 protsenti osakondadest hindas regulaarselt osalejate sessioonidel käsitletud teabe säilitamist ja kasutamist patsiendihoolduses.
Lisaks õppetööle on suurvoorude muudeks eesmärkideks elukestva õppe stimuleerimine, arstide kollegiaalse vaimu edendamine ning arstiõppe ainepunktide (CME) täiendõppe võimalused. Osariigi meditsiininõukogud, haiglad ja erialanõukogud nõuavad, et arstid omandaksid litsentside, õiguste ja sertifikaatide säilitamiseks aastas teatud arvu koolitustunde. Regulaarsed kohtumised arstide vahel soodustab multidistsiplinaarset lähenemist kliinilistele probleemidele ja pakub lihtsat meetodit uue teabe levitamiseks laiale inimrühmale. Farmaatsiaettevõtted sponsoreerivad sageli paljusid suuri voorusid, tuues kaasa külalisesinejaid teistest piirkondadest.