Tavaliselt viitab ortopnea sümptomitele, mille korral õhupuudus tekib lamades. See võib põhjustada inimeste ärkamist öösel, kuna neil on hingamisraskused. Sageli annab ortopnea märku olemasolevast haigusseisundist, nagu kongestiivne südamepuudulikkus või CHF. Sageli võivad hingamisraskused põhjustada märkimisväärset ärevust, mis kipub seisundit halvendama. Düspnoe või hingamisraskused on paremini juhitavad, kui patsient jääb rahulikuks.
Südame paispuudulikkus tekib siis, kui südamelihase pumpamine ei suuda oma funktsiooni tõhusalt täita. Üldiselt on südamepuudulikkuse sümptomiteks turse või turse, ortopnea ja väsimus. Lisaks võib tekkida nõrkus, pearinglus ja unetus. Mõnikord võib kopsudes olla vedelikku, mis võib häiret süvendada ja põhjustada lämmatava tunde.
Teine põhjus võib hõlmata meditsiinilist seisundit, mida nimetatakse cor pulmonale’iks. See südamehaigus viitab sellele, kui parempoolne süda hakkab kopsuarterites kõrge vererõhu tõttu ebaõnnestuma. Tavaliselt võib kopsuarterite kõrge vererõhk põhjustada hingamisraskusi, kuna see võib põhjustada vilistavat hingamist ja köha. Mõnikord võib hingamise hõlbustamiseks olla näidustatud hapnikravi, mis leevendab oluliselt ortopneed.
Mõnikord võivad hingamisraskused olla kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse või KOK-i tagajärg. See seisund on hingamisteede haiguste rühm, mille hulka kuuluvad emfüseem ja bronhiit. Sageli muudab KOK ortopnee üha raskemaks, tekitades samal ajal vilistavat hingamist, kroonilist köha ja kollast röga. Lisaks võib KOK soodustada patsiente hingamisteede infektsioonide tekkeks ja haiglaraviks. Üldiselt hõlmab KOK-iga seotud respiratoorse distressi ravi bronhodilataatorite, hapniku ja mõnikord ka steroidide kasutamist.
Öise õhupuuduse ravi võib olla keeruline. Magamise ajal lamamine muudab hingamisraskustega patsiendi hingamise raskemaks. Kui see juhtub, võidakse patsiendil soovitada magada mõne padja najal, mitte lamada. Lisaks võib voodipeatuse tõstmine klotsidega anda sügavat leevendust õhupuudusele, vältides vedeliku kogunemist kopsudesse.
Üldjuhul võib arst soovitada kasutada täiendavat hapnikravi, kui lamades lamades tekib hingamisraskus. Patsiendid, kes saavad hapnikku kas näomaski või ninakanüüli harude kaudu, võivad avastada, et hingamine ja ärevus on palju paranenud. Mõnikord võib patsiendil soovitada võtta diureetikume, et vähendada vedeliku kogunemist kopsudesse, mis võib süvendada öist hingeldust. Diureetikumid aitavad alandada ka vererõhku, mis võib samuti kaasa aidata südame-, kopsu- ja hingamisraskustele.