Geneetiline vaimne alaareng viitab vaimse võimekuse puudulikkusele, mis on geneetilise eelsoodumuse meelevallas. Nagu paljud teised seisundid, võib vaimne alaareng ja muud vaimsed probleemid olla põhjustatud mitmel põhjusel. Mõnikord võib ainete kuritarvitamine või trauma põhjustada selliseid seisundeid; muul ajal võib see olla päritud. Geneetilise vaimse alaarengu korral põhjustab geneetiline rike piiratud vaimset võimekust, mis kipub põhjustama keskmisest väiksemaid võimeid.
Raseduse ja arengu ajal ühinevad nii sperma kui ka munaraku kromosoomid, et luua unikaalne geneetiline materjal, mis teeb inimestest need, kes nad on. See protsess on bioloogiline ime ja keerulised protsessid, mis võimaldavad sellisel hämmastaval sündmusel aset leida, lähevad mõnikord valesti. Paljud haigused on kahjuks põhjustatud sellistest geneetilistest vigadest ja geneetiline vaimne alaareng on tingitud kromosoomide ebaõigest ühinemisest.
Geneetilise vaimse alaarengu korral võib korralikult joondatud kromosoomis olla liiga palju kromosoome või muteerunud geen. Kuigi põhjused võivad olla erinevad, on tulemus tavaliselt suhteliselt ilmne, tavaliselt täheldatakse seda varases lapsepõlves. Vaimset alaarengut klassifitseeritakse isiku järgi, kellel on kaks või enam standardiseeritud sümptomit. Nende sümptomite hulka kuuluvad intelligentsuskoefitsient alla 70, suulise keele arengu hilinemine, mäluga seotud funktsioonide puudulikkus ja sotsiaalsed häired. Lisaks ei pruugi probleemide lahendamise oskused ja sotsiaalsed takistused esineda, nagu seda näitavad teised sama vanused lapsed.
Nagu iga haigus või seisund, on ka sellel erineva raskusastmega. Raskusaste määratakse selle järgi, kui palju sümptomeid esineb ja kui äärmuslikud kõik sümptomid kipuvad olema. Näiteks IQ 69 on piiripealne vaimne alaareng, samas kui IQ 30 või 40 on äärmuslikum. Suutmatus täielikult vestlust pidada on ka ekstreemsem kui kannataja, kes võib-olla on sotsiaalselt kohmetu.
Kaasaegne meditsiin on pakkunud mitmeid ravimeetodeid, ravimeid ja muid ravimeetodeid, mis on aidanud haigusseisunditega inimestel elada väga produktiivset ja edukat elu. Geneetilise vaimse alaarengu puhul on tugisüsteemid ja ravi võimaldanud neil isikutel maksimeerida oma potentsiaali ühiskonnas oluliste inimestena. See, mida kunagi peeti paraku tõsiselt kurnavaks riigiks, on nüüd pigem ühiskonna igapäevaste liikmete tunnusjoon. Vaimse puudega inimesed on töötanud suurepärasel töökohal ja loonud tähendusrikkaid suhteid, mis muudavad nende elu täisväärtuslikuks ja nauditavaks.