Periapikaalne abstsess on mädaga täidetud õõnsus, mis asub igemekoes hambajuure tipu lähedal. Seda põhjustab kõige sagedamini igemekoe infektsioon, mis põhjustab viljaliha suremise. Nakatunud piirkonda kogunevad vedelikud, surnud valged verelibled, nekrootilised kuded ja jääkained ning tungivad läbi piirkonna, mis sisaldab hamba veresooni ja närve ehk apikaalset ava. Mäda ja surnud kude püüavad jätkuvalt välja pääseda, surudes end läbi pehmete kudede ja hambakoe, luues siinustrakti ja põhjustades nina abstsessile sarnase seisundi.
Need abstsessid võivad põhjustada näo turset, hambavalu, halba maitset suus ja lümfisõlmede suurenemist või tundlikkust. Turse põhjustab koe laienemine, kuna sellesse tungivad mäda ja muud vedelikud. Suures koguses turset nimetatakse tselluliidiks, samas kui väikeseid turselaike siinustrakti lähedal nimetatakse kummikeediks.
Halb maitse, mis mõnikord on seotud periapikaalse abstsessiga, on põhjustatud siinuseõõnest või abstsessist välja voolavast vedelikust. Hambavalu on tingitud hamba närvilõpmeid ümbritseva koe suremisest, mis võib ka puudutamisel põhjustada hamba pesas veidi nihkumist. Suurenenud või õrnad lümfisõlmed on organismi reaktsioon infektsioonile, eriti lokaalsele infektsioonile.
Kui abstsess tabatakse piisavalt varakult, on see kergesti ravitav antibiootikumide ja äravooluga. Liiga kaua mädanema jättes võib see aga kaasa tuua vajaduse juurekanali järele või hamba täieliku kaotuse. Periapikaalset abstsessi tuleb hamba päästmiseks võimalikult kiiresti ravida.
Alati, kui hamba põhjas avastatakse turse ja hellus, tuleb pöörduda hambaarsti poole. Võib teha periapikaalse radiograafia, mis võimaldab probleemi tõhusalt diagnoosida, et näha, kas abstsess on olemas. Kui hambavalu hakkab tekkima, on igemekude tavaliselt surnud ja hambaarst peab hamba päästmiseks kiiresti töötama.
Paljud inimesed ajavad segi periapikaalse ja periodontaalse abstsessi, kuna mõlemad mõjutavad igemeid, lõualuu ja hambaid ümbritsevaid piirkondi. Periodontaalne abstsess on palju healoomulisem ja põhjustab tavaliselt vähe kahjustusi väljaspool hambaõõnsust. Periapikaalne abstsess on aga ohtlik ja selle eest tuleb viivitamatult hoolitseda.