Kartsinoidsündroom on sümptomite kogum, mis ilmneb umbes 10% inimestest, kes põevad kartsinoidkasvajaid. Kuna need kasvajad kasvavad väga aeglaselt ja tekitavad harva märkimisväärseid sümptomeid, on kartsinoidsündroomi tekkimine sageli kartsinoidkasvaja tuvastamise ja diagnoosimise võti. Kartsinoidsündroomi ravi sõltub tavaliselt kasvaja eemaldamisest ja ravist teatud ravimitega.
Inimestel võivad kopsudes ja seedetraktis tekkida kartsinoidkasvajad ning need kasvajad esinevad mõnikord ka munasarjades. Seda tüüpi kasvaja on äärmiselt haruldane ja ainult teatud kasvajad põhjustavad patsiendil kartsinoidsündroomi. Sündroomi põhjustab kasvajate teke, mis eritavad teatud hormoone, sealhulgas serotoniini, mis sisenevad vereringesse. Mõnel patsiendil lagundab maks hormoonid enne, kui need võivad põhjustada terviseprobleeme, kuid teistel juhtudel võib tekkida kartsinoidsündroom.
Üks selle seisundi klassikalisi sümptomeid on naha punetus. Lisaks võivad patsiendil tekkida nahakahjustused, eriti näol, koos kõhuvalu, kõhulahtisuse, vilistava hingamise ja madala vererõhuga. Mõnedel patsientidel esineb kartsinoidsündroomi tõttu ka südamefunktsiooni kõrvalekaldeid. Vereanalüüsid näitavad tavaliselt kõrgenenud hormoonide taset vereringes ja kasvajad on meditsiinilise pildistamise uuringutes tuvastatavad.
Kuna kartsinoidkasvajad kasvavad äärmiselt aeglaselt, soovitab arst mõnikord lihtsalt patsiendil võtta ravimeid, mis on loodud hormoonide vastu võitlemiseks, taastades endokriinsüsteemi tasakaalu ja võimaldades keha funktsioonidel normaliseeruda. Ravimeid võib manustada ka kasvajate vähendamiseks või aeglustamiseks. Äärmuslikumatel või kaugelearenenud juhtudel võib kasvajate eemaldamiseks kasutada kirurgilist sekkumist, lahendades seeläbi kartsinoidsündroomi.
Üks kartsinoidkasvajate levinumaid riskitegureid on perekonna ajalugu. Lisaks on suurem risk suitsetavatel või ebaõigesti toituvatel inimestel, samuti inimestel, kes kannatavad seedetrakti või kopsudega seotud tervisehäirete all. Probleem näib olevat ka rass, eriti mustanahalistel on suurem tõenäosus kartsinoidkasvajate tekkeks.
Regulaarsed uuringud võivad aidata arstidel ja patsientidel meditsiinilisi muutusi kiiresti tuvastada, mis võib viia selliste probleemide nagu kartsinoidkasvajate kiirema tuvastamiseni. Inimestel peaks olema ka harjumus märgata muutusi oma energiatasemes või üldises tervises, et nad saaksid pöörduda arsti poole, kui muutused on püsivad või murettekitavad. Näiteks kroonilise kõhulahtisusega tuleks tegeleda, sest isegi kui seda ei põhjusta kartsinoidsündroom, võib see olla seotud mõne muu meditsiinilise probleemiga, mida saab ja tuleb ravida.