Ajakirja Journal of Consumer Research 2011. aasta uuringu kohaselt valivad inimesed, kes maksavad sularahas, tervislikumaid toiduvalikuid. Uuring viitab sellele, et ebatervislikuks peetavad toidud on tõenäolisemalt impulssostud, mis tulenevad vistseraalsete tegurite, näiteks naudingute, ootusest. Impulssostmissoovi näivad nõrgestavat vistseraalsed tegurid, nagu valu. Enamikul inimestel on sularahast loobumine keerulisem kui krediit- või deebetkaardi kasutamine, mistõttu on sularahas maksmisel suurem tõenäosus ebatervislikele valikutele vastu seista.
Rohkem sularaha ja impulssostmise kohta:
Tarbijad teevad tõenäolisemalt ka impulssoste, kui nende tähelepanu ostlemise ajal hajub, ja kui nad on hajutatud, võivad neid mõjutada midagi nii lihtsat nagu positiivne pilt või sõna tootel.
1970. aastatel moodustas USA-s siseringluses oleva sularaha väärtus umbes 5 protsenti riigi majandustegevusest; aastaks 2010 moodustas see umbes 2.5 protsenti. Tarbijate sularahakasutus peaks aastatel 15–2010 vähenema vähemalt 2015 protsenti.
Ameeriklastel on peaaegu 610 miljonit krediitkaarti.