Inimene toodab iga päev viiendiku kuni ühe kolmandiku gallonist (0.75–1.5 liitrit) sülge. Sülje tootmine toimub aga enamasti inimese ärkveloleku ajal. Une ajal väheneb sülje tootmine peaaegu olematuks. Suurem osa süljest pärineb suu põhjas asuvatest näärmetest ja ülejäänu pärineb peamiselt kõrvasüljenäärmetest, mis asuvad suu ülaosas.
Veel fakte sülje kohta:
Inimese sülg koosneb umbes 98 protsendi ulatuses veest. Ülejäänud osa sisaldab ensüüme, mis lagundavad toitu, elektrolüüte, antibakteriaalseid ühendeid ja lima.
Süljenäärmeid on võimalik “lüpsta” ja seda tehakse sageli prooviks neile, kellel on süljenäärmed talitlushäiretega. Süljenäärmete lüpsmine võimaldab arstidel jälgida süljevoolu ja võib-olla teha kindlaks, mis talitlushäire põhjustab.
Sülg on suurepärane isikliku tervise näitaja ja seda saab kasutada mitmesuguste seisundite, sealhulgas inimese immuunpuudulikkuse viiruse (HIV), osteoporoosi ja mõnede vähivormide testimiseks.