Võtke aega selle lugemisega: kui kipute edasi lükkama, on teil tõenäolisem ka unehäired. Esimeses omataolises uuringus, milles osales 600 inimest, leiti, et asjade edasilükkamine paneb paljud inimesed nende asjade pärast muretsema, kui nad peaksid suunduma unistustemaale, veetes seega rohkem aega tossades kui tukatades ja unistades. Juhtteadur Ilana S. Hairston, Iisraeli Tel Avivi Akadeemilise Kolledži uneuurija, ütles LiveScience’ile, et uuring oli ainulaadne ja põhjalik. Üks tõsiasi, mis silma paistis, oli see, et ennast kirjeldavad „hommikuinimesed” – need, kes lähevad vara magama ja ärkavad – ei viivitanud nii palju kui „õhtuinimesed” ja neil oli ka vähem probleeme uinumisega. Kuigi uus uuring kinnitab mõningaid varasema töö tulemusi, sealhulgas seda, et hommikused inimesed on sageli kohusetundlikumad ja sotsiaalsemad, ei pruugi see tõestada, et edasilükkamine põhjustab unetust. Tegelikult võib juhtuda vastupidine: unetusega tegelevatel inimestel ei pruugi olla tahtejõudu töö tegemiseks. Teadlaste sõnul on asja tuumale lähemale jõudmiseks vaja rohkem uuringuid.
Mõned unetuse faktid, mille peal magada:
Ligikaudu pooled täiskasvanutest on kogenud unetust, kuid 10 protsenti on sellega krooniliselt tegelenud.
Unetus on rohkem levinud naiste, lastega täiskasvanute ja eakate seas.
Uuringud näitavad, et unetus võib olla seotud liiklusõnnetuste, töölt puudumiste, tööga seotud ebaõnnetuse ja ärrituvusega.