Kapitalinõue on tulu, mida projekt peab saama, et katta kasutatud kapitali kulud. See on esitatud pigem valuutaühikutes kui protsentides. See arv põhineb minimaalsel tootlusel, mida investorid oma vahendite kasutamise eest nõuavad. Kui projekti tulud ei ületa seda miinimumläve, siis ei pruugi olla mõtet seda ellu viia, kuigi sellel võib olla positiivne tootlus.
Kapitalitasu sõltub tootlusest, mida investorid igalt kapitaliklassilt ootavad. See leitakse, korrutades projekti investeeritud kapitali protsendiga. See protsent on investorite ootuste kaalutud keskmine. Enne kapitalinõude arvutamist peab analüütik määrama need mõlemad arvud.
Investeeritud kapital koosneb erinevatest kapitaliallikatest. Näiteks kui investor ostab ettevõttelt aktsia aktsia esmase avaliku pakkumise käigus, siis panustab ta selle aktsia ostuhinna ettevõtte kapitali. Seda nimetatakse omakapitaliks. Ettevõte saab müüa ka võlakirju, millega luuakse ettevõttele investoritelt laene ning seda tüüpi kapital on võõrkapital. Investeeritud kapitali kogusumma leiad, võttes ettevõtte bilansis oleva kapitali ja korrigeerides seda nii, et see näitab ka seal kajastamata kapitali.
Protsenti, millega investeeritud kapital korrutatakse, nimetatakse kaalutud keskmiseks kapitalihinnaks ehk WACC-ks. Igal kapitaliliigil on erinev hind, kuna investorid kohtlevad iga investeeringuklassi erinevalt. Analüütikud peavad määrama iga klassi maksumuse ja seejärel looma keskmise, mida kaalutakse vastavalt sellele, kui suur osa ettevõtte investeeritud kapitalist tuleb igast kapitaliklassist.
Võlgade maksumust on lihtne kindlaks teha, kuna ettevõte kirjeldab seda väärtpaberi- ja börsikomisjonile esitatavates 10-K aruannetes. Seda saab ligikaudselt hinnata ka sõltumatu reitinguagentuuri poolt määratud ettevõtte võlaritingu ja reitinguga seotud hinnangulise võlakulu kohta. Omakapitali maksumus tuleb arvutada lähtudes teooriast. Näiteks võiks analüütik kasutada kapitalivarade hinnamudeliga ette nähtud valemit, et leida tulu, mida vara peaks investorile andma, et kompenseerida talle sellega kaasnevat riski.
Kapitalitasu on märkimisväärne, kuna seda kasutatakse teise finantskontseptsiooni, mida nimetatakse majanduslikuks kasumiks, arvutamiseks. See on puhas ärikasum pärast makse ehk NOPAT, millest on lahutatud kapitalikulu. See näitab, kas kõnealusel projektil on piisavalt kõrge tootlus, et see oleks investoritele kasulik.