Füüsiline vara, tuntud ka kui materiaalne vara, on objekt, millel on väärtus. Füüsiline vara on materiaalne asi, mis on kas iseenesest väärtuslik või loob omaniku jaoks väärtust. See erineb immateriaalsest varast, millel on väärtus, kuid millel puudub füüsiline olemasolu. Füüsilise vara näiteks on auto; see on füüsiline objekt, mida saab puudutada ja millel on selge väärtus. Immateriaalne vara on midagi patenditaolist, mis kaitseb intellektuaalomandit ja aitab seega kasumit teenida, kuid mida ei saa füüsiliselt käsitleda.
Raamatupidamise eesmärgil käsitletakse materiaalseid varasid osana ettevõtte väärtusest. Aja jooksul füüsilise vara väärtus langeb ja seda võib lugeda maksusoodustuseks. Kui ettevõte tuleb likvideerida, saab materiaalseid varasid müüa, et koguda kiiresti raha võlausaldajatele tasumiseks. Immateriaalset vara on mõnikord lihtne müüa, näiteks kui ettevõte omab aktsiaid teises ettevõttes, samal ajal kui muudel juhtudel võib selle väärtustamine ja müümine olla keeruline; patendid on näide millestki, mida võib olla keeruline õiglaselt hinnata.
Varud, kinnisvara, seadmed ja sularaha on kõik füüsilise vara näited. Neid peetakse osaks ettevõtte koguväärtusest ning need tuleb dokumenteerida finantsdeklaratsioonidel ja raamatupidamisraamatutes. Kui ettevõtted müüvad või ühinevad, hõlmab osa protsessist ettevõtte õiglast hindamist, mis hõlmab kõigi ettevõtte valduses olevate füüsiliste varade väärtuse määramist. Samuti tuleb hinnata maksejõuetuse kaotanud ettevõtteid, et teha kindlaks, kui palju raha on võimalik võlausaldajatele füüsilise vara oksjonilt tagasi saada.
Füüsilised varad, nagu seadmed, amortiseerivad või nende väärtus väheneb eluea jooksul. See tekib kulumise ja ka varade vananemise tagajärjel; Näiteks füüsiline vara, näiteks arvuti, ületab järgmise põlvkonna tooted kiiresti. Amortisatsioon loetakse ettevõtte kahjumiks ja see deklareeritakse maksudokumentidel ja muudel äridokumentidel. Lõpuks tuleb amortiseerunud varad välja vahetada, mis on ettevõtte jaoks veel üks kulu. Füüsiliste varade hooldus on teist tüüpi varadega seotud kulud, mida ettevõtted võivad kanda.
Mõnel ettevõttel võib olla suhteliselt vähe füüsilist vara. Teenust, näiteks nõustamist, pakkuval ettevõttel võib olla ainult ettevõtte töös kasutatavat vara, näiteks kontoritehnikat. Teistel ettevõtetel, näiteks tootjatel, võib olla märkimisväärne füüsiline vara kinnisvara, tehaste, tootmises kasutatavate seadmete jms kujul.