Võlainstrument on mis tahes liiki dokumenteeritud finantskohustus, mis kirjeldab võlga, mille dokumendi väljastaja võtab. Põhimõtteliselt kohustab instrument emitendit võlgnevust hüvitama vastavalt ostja ja müüja vahel kokkulepitud tingimustele. Mõned näited võlainstrumentidest on ettevõtete ja omavalitsuste võlakirjad, kommertspaberid, riigi võlakirjad ja hoiusertifikaadid.
Võlainstrumendi üks eeliseid on see, et dokument võimaldab tõhusalt võla omandiõiguse üle anda. On tavaline, et võlausaldajad kauplevad võlakohustustega, et teenida tulu ja hoida likviidsust kõrgemal tasemel. Lõpptulemus on see, et laenuandjatel on võimalik kasutada investoritelt kogutud vahendeid, kaitstes samal ajal neid investeeringuid ning teha nii intressimakseid kui ka lõpuks võlga tagasi maksta.
Hoiustõend on levinud võlainstrument, mille ostab investor. Madala riskiga investeeringuks peetavad CD-d võimaldavad investoril konto jäägilt teatud aja jooksul tagasihoidlikku tulu teenida. Sel ajal, kui raha on panga valduses, kasutatakse hoiul olevate vahendite väärtust võlaga kauplemiseks ja panga likviidsuse säilitamiseks. Tänu sellele saab pank neid vahendeid kasutada kasvamiseks ning siiski pakkuda pangaklientidele täielikku katet ja laia valikut teenuseid.
Samamoodi on võlakirjad näide võlainstrumendist, mis teenib ostja jaoks tagasihoidlikku, kuid usaldusväärset tulu. Võlakirjaemissioon võib olla struktureeritud nii, et mõnel kokkulepitud kuupäeval tasutakse ostu nimiväärtus või summa pluss intressid. Mõned võlakirjad väljastavad ka perioodilisi intressimakseid võlakirja kehtivusaja jooksul. Selle perioodi jooksul teenib ostja tulu ja tal on täielik kindlus, et lõpuks ka esialgse investeeringu tagasi tasub. Vahepeal on võlakirja emitendil vabadus võlaga kaubelda, et maksimeerida võlainstrumendi kasutamise võimalust.
Kommertspaber on seda tüüpi instrumendi kolmas näide. Kommertspaberid on dokumendid, näiteks vekslid, mis on ette nähtud lühiajaliste laenude dokumenteerimiseks. Kommertspaber aitab määratleda laenu olemust ja võib sisaldada teavet, näiteks võlakirja tähtpäeva. Igaüks, kes omab veksli, võib aktiivse võlakirja kaubelda teisele üksusele, ilma et see mõjutaks veksli saaja kohustust tasumata võlgnevus tagasi maksta.
Tänapäeval on levinud ka muud võlainstrumendi vormid, näiteks hüpoteegid ja liisingud.