Mis on aktsiaraamat?

Laoreskontra on üksikasjalik arvestus, mida ettevõte peab varude liikumise jälgimiseks. See võib kehtida toodete nimekirja või aktsiate ja nende omanike nimekirja kohta. Mõeldud tähendus on tavaliselt kontekstist selge. Mõlemal juhul saab kirjet kasutada maksudeklaratsioonides ja muudes finantsaruannetes lisaks kasuliku ressursi loomisele sisemiseks teabeallikaks, kus inimesed võivad soovida saada üksikasjalikku teavet hetkeseisu kohta.

Laoseisu mõistes kajastab laoraamat vastuvõetud ja müüdud tooteid. Saadetiste saabumisel saavad töötajad sisestada olulisi üksikasju, sealhulgas toodete arvu, väärtust ja saabumiskuupäeva. Pearaamat võib sisaldada jaotist, mida tuleb märkida, kui materjale müüakse. Müügi ajal saab laoraamatut uuendada, et kajastada uut teavet. Need kirjed aitavad ettevõtetel jälgida varude liikumist, et nad saaksid teha otsuseid selle kohta, mida ja millal osta.

Sagedamini kasutatakse seda terminit aktsionäride dokumentide arutamiseks. Ettevõtted, mis väljastavad aktsiaid, peavad pidama pearaamatut praeguse omandiandmetega. Sellest saavad kasu aktsionärid, kes tahavad olla kindlad, et nad on registreeritud omanikud, eriti dividendi korral, kus ettevõte teeb väljamakseid kõikidele pearaamatus loetletud inimestele. Lisaks võivad ettevõtted soovida jälgida, kes omab aktsiaid, et tuvastada suundumusi, nagu keegi, kes üritab osta kontrollaktsiat.

Börsil kaubeldavate ettevõtete suhtes kohaldatakse aktsionäride ja üldsuse kaitsmiseks mitmeid eeskirju. Need hõlmavad laoraamatuid käsitlevaid sätteid. Ettevõte peab võib-olla järgima kindlat vormingut ja lisama konkreetset teavet. Reguleerivad asutused võivad paluda kontrollida dokumente, näiteks laoraamatut, et veenduda, et see on täpne, ja otsida probleeme, nagu konfliktid või aegunud teave. Samuti tuleb aktsionäridele anda teavet oma registreeringu uuendamise kohta, et nad saaksid aktsiate ostmisel või müümisel paluda ettevõttel üksikasju muuta.

Ettevõtted määravad tavaliselt töötaja või osakonna, kes haldab aktsionäridega suhtlemist ja haldamist. See hõlmab laoraamatu ajakohastamist, kadunud ja varastatud sertifikaatidega seotud nõuete jälgimist ning aktsionäridele nõudmisel väljaannete esitamist. Ettevõtte aktsiate omanikel on õigus tutvuda teatud finantsdokumentidega, saada majandusaasta aruandeid ja küsida teavet selle kohta, kes hetkel juhib ja kus ettevõte asub. Neid teenuseid pakkuva osakonna määramine võib aidata eeskirjade järgimist.