Arvestusvõrrand kujutab kahekordse kirjendamisega seotud põhivõrrandit. Põhimõtteliselt loob see võrrand valemi varade, kohustuste ja netoväärtuse vahelise suhte esitamiseks. Raamatupidamisvõrrand, mis on kõigist bilansivõrranditest kõige tavalisem, on oluline ka bilansi õige lugemise ja kasutamise õppimiseks.
Arvestusvõrrandi toimimise mõistmiseks on oluline mõista, mida võrrandis mainitud kolme põhikomponendi all mõeldakse. Varad viitavad omaniku valduses olevate kaupade või toodete väärtusele. Kohustused on raha või ressursside summa, mis laenati varade omandamiseks. Netoväärtus on üksikisiku rahaline väärtus, millest on maha arvatud tasumata võlad välistele üksustele. Põhimõtteliselt on raamatupidamisvõrrandi eesmärk jõuda selle netoväärtuse lõppkomponendini või, nagu sellele mõnikord viidatakse, omakapitali.
Et illustreerida, kuidas see võrrand netoväärtuse määramisel töötab, eeldage, et investori netoväärtus on praegu kaks tuhat dollarit, ilma jooksvate kohustusteta. Omanik otsustab soetada uue vara tuhande dollari eest. Vara omandamiseks otsustas omanik kasutada viiesaja dollari suurust vara, mis oli juba tema valduses, ja seejärel laenata viissada dollarit ostu sooritamiseks. Eeldusel, et soetatud varaga ei kaasne amortisatsiooni, on omanikul nüüd kontroll varade üle, mille väärtus on kokku kolm tuhat USA dollarit (USD). Nüüd on tal aga kohustusi viiesaja USD ulatuses. Selle tulemuseks on netoväärtus kaks tuhat viissada USD. Kuni netoväärtuse ja kohustuste summa on võrdne varadega, on raamatupidamisprotsessis kõik hästi.
Lihtsamalt öeldes illustreerib raamatupidamisvõrrand, et netoväärtuse määramiseks võetakse käibevara väärtus ja lahutatakse lühiajaliste kohustuste väärtus. Kui rääkida raamatupidamisvõrrandi kasutamisest bilansi põhivõrrandina, siis see tähendab, et bilansi alumine rida näitab alati üksikisiku või üksuse netoväärtust. Kuni lõplik netoväärtus ja kohustuste summa on varadega tasakaalus, on kõik hästi. Kui aga kohustuste ja netoväärtuse kombinatsioon ei võrdu varade kogusummaga, on raamatupidamisprotsessis midagi valesti ja kohe tuleks asuda uurima, et tasakaalunihke päritolu välja selgitada.