Kuluarvestus on lähenemisviis äritegevusega seotud üldkulude hindamiseks. Üldiselt on see standardsete raamatupidamistavade põhjal üks tööriistu, mida juhid kasutavad, et teha kindlaks, mis tüüpi ja kui palju kulutusi praeguse ärimudeli säilitamine hõlmab. Samas saab kuluarvestuse põhimõtteid kasutada ka nende kulude muudatuste prognoosimisel juhul, kui konkreetsed muudatused rakenduvad.
Ettevõtte ressursside mõistliku kasutamise mõõtmisel aitab kuluarvestus anda hetkeolukorrale vastavaid andmeid. Tootmiskulude väljaselgitamisel ja tootmiskulude edasisel määratlemisel kolme või enama järjestikuse majandustsükli kaupa on võimalik märgata suundumusi, mis viitavad tootmiskulude tõusule ilma märgatavate muutusteta või kaupade ja teenuste tootmise suurenemiseta. Seda lähenemisviisi kasutades on võimalik kindlaks teha muudatuse põhjus ja astuda samme olukorra ohjeldamiseks enne, kui kasumit suuremal määral mõjutatakse.
Kuluarvestuse kasutamine annab teavet ka tootearendus- ja turundusstrateegiatele. Tootearenduse osas on võimalik kindlaks teha, kas uut toodet on võimalik toota mõistliku hinnaga, arvestades tooraine maksumust ning valmistoote tootmiseks vajalikku tööjõudu ja seadmeid. Samal ajal saavad turundusprotokollid kasutada seda tüüpi arvestust, et prognoosida, kas toode müüb piisavalt ühikuid, et muuta tootmine elujõuliseks valikuks.
Kulude arvestus on abiks mitmete äriotsuste tegemisel. Kaaludes tegelikke kulusid ja eeldatavat kasu, võib see aidata ettevõttel vältida tegeliku turuta toote turule toomist, vältida tarbetute kaupade ja teenuste ostmist või muuta senist tegevusmudelit viisil, mis vähendab efektiivsust. Kuluarvestus võib anda olulisi andmeid, mis võivad lõplikku otsust mõjutada, olenemata sellest, kas seda kasutatakse ettevõtte osakonna staatuse hindamiseks või vahendina uute asukohtade avamise või vanemate sulgemise teostatavuse prognoosimiseks.