Maailm on seotud globaalse majandusega mitmel põhjusel ja erinevatel põhjustel. Selle ühenduvuse arutamiseks kasutatakse sageli terminit globaliseerumine. Globaalses majanduses integreerivad riigid teiste majanduste tunnused enda omadesse ja muutuvad majanduskasvuks üksteisest üha enam sõltuvaks.
Globaalne majandus sai alguse 1800. aastatel, kui inimesed hakkasid peamise energia- ja tooraineallikana kasutama taimede asemel maavarasid. Enne 1800. aastat olid taimed ja loomad peamised toidu, tööjõu, kütuse ja kiudude allikad. Kuna energiakasutus oli määratletud selle järgi, kui palju võis korraga kasvatada, piiras see oluliselt tootmist ja energiavoogu.
Kui maavarasid hakati kasutama, kaotati need energiapiirangud. Maast endast oli ammutada näiliselt piiramatu hulk. See energia oli tõhusam ja sellel oli palju ruumi uutele tehnoloogiatele laienemiseks. Algul oli ka odavam kasutada. See tundus olevat igati positiivne muutus, kuna varem energia tootmiseks kasutatud maad sai nüüd vabastada toidu tootmiseks, samas kui odavamad fossiilkütused alandasid tootmis- ja transpordikulusid.
Riigid, kes seda uut tehnoloogiat ei kasutanud, jäid kohe oluliselt maha nendest, kes seda kasutasid. 1900. aastate alguseks olid domineerivad riigid, mis väidetavalt kontrollisid 2/3 maailma majandusest, Suurbritannia, USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. Majanduslikult vähem soodsas olukorras olevad riigid kauplesid nende võimsamate riikidega, et saada osa lõdvalt voolavast kapitalist. See mineraalsete ja fossiilsete kütustega kauplemine, samuti transpordi ja suhtlemise lihtsus hakkas ühendama maailma seninägematul viisil. Võimsad ja väheste loodusvaradega riigid sõltusid majanduslikult väiksematest riikidest, et tarnida just seda materjali, mis tegi nad esmalt võimsaks.
Ülemaailmne majandus laienes kogu 20. sajandi lõpul koos Interneti ilmumisega, kaubandustõkete vähenemisega ja kapitaliinvesteeringute suurenemisega on välismaised huvid. Riigid kauplesid üksteisega võlgadega nii valitsuse tasandil kui ka üksikute ettevõtetena, nagu pangad ja finantsasutused. Internet võimaldas ka välismaistel börsidel kauplemist hõlbustada.
21. sajandi alguseks oli maailmamajandus ühendatud suurte kapitalivoogude kaudu. Kaupu ja teenuseid sai eksportida ja importida. Tööjõudu eksporditi riikidesse, mis suutsid pakkuda konkurentsivõimelisemaid tootmiskulusid, või imporditi rände kaudu. Kapitali investeeriti ülemaailmsete börsiinvesteeringute või võlabörside kaudu.
Maailmamajanduse positiivsete ja negatiivsete mõjude üle käib suur arutelu. Need, kes toetavad globaliseerumist, väidavad, et see levitab rikkust kõigile ning soodustab konkurentsi ja seega täiustatud tooteid. Need, kes on antiglobalistid, väidavad, et see põhjustab füüsilist kahju keskkonnale ja toob kaasa suuri inimkulusid, nagu töötus ja vaesus. Tulevik peab veel tõestama, kummal poolel on õigus.