Kahekordne pangandussüsteem on teatud tüüpi pangandusstruktuur, mis võimaldab panku tšarterdada nii riigi kui ka riiklikul tasandil. Süsteem võimaldab ka nende pankade järelevalvet teostada mis tahes tasemel, mis on seotud algse hartaga. Selline järelevalve erinev tase võib muuta seda, kuidas pangad laenu reguleerivad, seaduslikke laenulimiite kehtestavad ja üldiselt tarbijatele teenuseid osutavad.
Üks varasemaid näiteid kahest pangandussüsteemist, mis töötati välja Ameerika Ühendriikides 19. sajandi keskel. Föderaalsed pangandusseadused andsid osariikidele õiguse asutada ja reguleerida panku oma piirides, kasutades nende pankade juhtimiseks või tegevuse järelevalveks oma eeskirju ja eeskirju. Samal ajal jäi föderaalvalitsusele õigus asutada riiklikke panku ja reguleerida neid panku vastavalt riiklikul tasandil välja töötatud eeskirjadele. Tänapäeval see tava jätkub, kusjuures osariigi prahitud pangad vastutavad föderaalselt volitatud pankadega ühiste eeskirjade järgimise eest, kuid jätkavad vabadust pangandusprotsessi mis tahes valdkonnas, mida ei peeta riiklikult volitatud pankadele konkreetselt siduvaks.
Kahe pangandussüsteemi alusel tegutsevad riigipangad võivad krediidi pikendamiseks kasutada samu standardeid, kuid ei pruugi seda kas krediitkaartide väljastamise või tarbijatele laenude kaudu. Järelevalve režiim võib riigiti ka mõnevõrra erineda. Üks levinumaid organisatsioonilisi struktuure riigi volitatud pankade tegevuse jälgimiseks ja järelevalveks on riikliku järelevalve teostaja määramine, kusjuures see järelevalvaja on sageli seotud riigi rahandusosakonnaga. Järelevalvajat toetab sageli juhtide meeskond, kes viib läbi auditeid ja muul viisil tagab, et riigipangad tegutsevad selles riigis praegu kehtivate regulatsioonide kohaselt.
Sarnast lähenemisviisi kasutatakse kahe pangandussüsteemi osaks olevate föderaalselt volitatud pankade tegevuse juhtimiseks. Ameerika Ühendriikides reguleerib valuutakontrolöri büroo riiklikult volitatud panku. Need riiklikult volitatud pangad vastutavad föderaalpanganduseeskirjade järgimise eest ja nende suhtes kohaldatakse trahve või muid meetmeid, kui kontrollija amet leiab, et need pangad rikuvad föderaalseid eeskirju.
Kahe pangandussüsteemi üks eeliseid on tarbijatele pakutavate pangandusvõimaluste lai valik. Nii ettevõtted kui ka üksiktarbijad saavad hinnata erinevate föderaal- ja osariigi volitatud pankade eeliseid ning määrata, milline pank või pangad pakuvad kõige atraktiivsemat valikut teenuseid ja tasusid. Seda võimalust valida nii paljude erinevate pangandusvõimaluste vahel peetakse üldiselt majanduse jaoks kasulikuks, kuna see soodustab konkurentsi föderaal- ja osariigi seadustega kehtestatud standardite piires.