Plaan 457f on edasilükatud hüvitise meetod, mida ettevõtted või ettevõtted kasutavad selleks, et hoida oma tippjuhte teiste tööandjatega liitumast. Sellise plaani kasutamisel panustab tööandja sisuliselt sellesse plaani raha, kuid on tehniliselt siiski selles sisalduvate vahendite valdaja, mis võimaldab töötajal selle raha maksukohustusi edasi lükata. Töötaja pensionile jäämise ajal omandab ta kõik 457f plaani vahendid. Ameerika Ühendriikide maksuseadused näevad ette, et plaani seaduslikuks muutmiseks peab olema märkimisväärne kaotamise oht, mis tähendab, et töötaja kaotaks kõik plaanis olevad vahendid, kui ta lahkuks teisele tööle.
Tippjuhtide ja juhtivtöötajate järele on sageli suur nõudlus, mis tähendab, et nende tööandjad peavad tegelema negatiivse mõjuga, kui üks tipptöötajatest lahkub. Sellisena vajavad ettevõtted viise, kuidas hoida selliseid tipptasemel talente rohelisematele karjamaadele lahkumast. 457f on üks viis selle saavutamiseks, kuna see annab töötajale suure stiimuli jääda ja annab tööandjale teatud kaitse juhuks, kui töötaja otsustab lahkuda.
457f plaani vahendid on tehniliselt tööandja omand seni, kuni konto on olemas. Nii suudab töötaja hoiduda fondi summalt maksude tasumisest. Sellise olukorra oht töötaja jaoks tekib siis, kui tööandja peaks kunagi pankrotti minema, sest töötajal poleks saamata jäänud rahale pretensioone.
457f fondi kasutades saab töötaja sisuliselt teise hüvitise või investeerimisplaani, mis on eraldi tema individuaalsest pensionikontost või 401K plaanist. Need plaanid, nii kasulikud kui ka töötajale, on tavaliselt ette nähtud ettevõtte kõrgelt tasustatud juhtidele või juhtidele. Fondi raha võib investeerida, kuid töötaja ei saa seda nõuda enne kindlaksmääratud kuupäeva, tavaliselt pensionile jäämise ajal. Töötaja surma või puude korral võib raha üle kanda ka tööandjalt.
Selleks, et 457f plaan oleks seaduslik, peab olema märkimisväärne konfiskeerimise oht. See tähendab, et enne fondisisese raha taotlemist peab olema kindel võimalus, et töötaja lahkub teisele tööle. Kui see juhtub, jääb töötaja fondist ilma ja see jääb tööandja valdusesse. Konfiskeerimise tingimus tagab, et fondis olev raha kuulub tegelikult tööandjale kuni selle seadusliku ülekandmiseni.