Kui võlausaldaja otsustab laenata raha või vara teisele isikule või üksusele, võib võla tasumise tagamiseks olla vaja käendaja lepingut. Käendaja leping seob teist võlgniku lepingupoolt. See osapool vastutab nüüd võla eest juhul, kui võlgnik ei maksa. Seda nõutakse sageli siis, kui võlgnikul ei ole võla katmiseks piisavalt kapitalireserve, kui võlgnikul on madal krediidiskoor või kui võlgnikul ei ole selle asemel tagatist pakkuda.
Isik, kes soovib kinnisvara rentida või teatud summa eest laenu võtta, peab sõlmima liisingu- või lepingu, mis kohustub teda lepingus sätestatud tingimustel. Näiteks peab korterit üürida sooviv isik sõlmima üürilepingu tavaliselt üheks aastaks. Kui liisinguvõtja jätab laenu võlgu või otsustab ennetähtaegselt välja kolida, võimaldab käendaja leping esimese poole võla eest vastutada teisel poolel.
Enamik krediiti pakkuvaid ettevõtteid vajab enamat kui lihtsalt allkirjastatud põhilaenulepingut. Nad nõuavad krediidikontrolli. Seda selleks, et välja selgitada võlgniku või liisinguvõtja krediidiajalugu. Kui krediidiskoor on madal, tähendab see, et isik, kes soovib omandada raha või vara, on kõrge krediidiriskiga. Mida suurem on risk, seda suurem on tõenäosus, et nõutakse käendaja lepingut.
Tüüpiline käendajaleping sisaldab sama põhiteavet nagu algne krediidileping, nagu nimi, aadress, sotsiaalkindlustuse number jne. Käendajat võidakse isegi kontrollida, et veenduda, kas tal on piisavalt raha või vara laenusumma katteks lepingu ajaks. Tõenäoliselt peab käendaja lepingu sõlmimiseks selle taustakontrolli läbima.
Enamik alaealisi ja krediidiajaloota inimesi vajab enne esimese auto, kodu või korteri soetamist käendajat ehk kaasallkirjastajat. Paljudel juhtudel on selleks vanem, kuid selleks võib olla mis tahes kolmas isik, kes soovib võla eest vastutada.
Käendaja leping võib hõlmata enamat kui ainult laenu või liisingu maksumust. Lepingus võivad olla maksete hilinemisega või maksmata jätmisega seotud trahvid või tasud. Kõige parem on leping enne allkirjastamist hoolikalt läbi lugeda, et täpselt teada, mida käendaja leping ette näeb.