Turvaline elektrooniline tehing on protsess, mida kasutatakse turvalise teabe edastamiseks Interneti kaudu. Näited hõlmavad krediitkaardinumbreid, pangakontode numbreid, valitsuse väljastatud identifitseerimisnumbreid ja muid andmeid, mida tuleb finantstehingu sooritamiseks vahetada. Enamasti kasutatakse seda elektrooniliseks kaubanduseks, kasutades krediitkaarte või raha otse pangakontolt väljavõtmiseks, ja tundlikeks tegevusteks, nagu veebipõhine investeerimine või pangakonto haldamine veebis. Tegelikult on veebisaidi maksesüsteemi integreeritud turvaliste elektrooniliste tehingute areng muutnud elektroonilise kaubanduse mitte ainult võimalikuks, vaid paljuski turvalisemaks ja turvalisemaks kui traditsioonilised finantstehingud.
Mõiste “turvaline elektrooniline tehing” viitab konkreetselt SET-ile, spetsiifilisele turvaprotokollile, mis kasutab tundliku teabe kaitsmiseks mitut krüpteerimiskihti. SET-is töötab tüüpiline turvaline elektrooniline tehing elektrooniliste allkirjade seeria alusel. Kaupmehed, kliendid ja pangad saavad kõik individuaalsed digitaalallkirjad, mis on sageli sisestatud individuaalse turvalise elektroonilise tehingu juurde, nii et igal üksikul ostul on oma krüpteerimisvõtmete komplekt ning kõik krediitkaardi- või pangakontonumbrid on kaitstud kokkupuute ja võimalike pettuste eest. Selle tulemuseks on keeruline, kuid lõppkokkuvõttes väga turvaline süsteem. SET-i kasutamiseks peab nii kliendi brauseris kui ka kaupmehe serveris olema SET-lubatud.
Pakkudes veel ühe turvakihi, kasutab iga tehing topeltallkirja. Kaupmehele saadetakse ühe allkirja all tellimuse info kogum ja teise allkirja all kliendi panka makseinfo. Seega krediitkaardi numbrit kaupmehele ei avaldata ning kliendi tellimuse sisu pangale ei avaldata. See süsteem nõuab tellimuse teabe ja makseteabe sidumist ning digitaalse “rahakoti” kasutamist, kuhu kliendi teave salvestatakse.
Selle esmasel kasutuselevõtul toetasid turvalist elektroonilist tehinguprotokolli mitmed krediitkaardifirmad ja kaupmehed, sealhulgas MasterCard ja Visa, kes algselt selle väljatöötamises osalesid. Protokolli toetasid ka Microsoft ja Netscape ning sellest loodeti saada elektroonilise kaubanduse standard. SET-i kasutamine nõuab aga täiendavat tarkvara digitaalse rahakoti loomiseks ja hooldamiseks, samuti lisakulutusi ja tuge süsteemi hooldamiseks. Lõppkokkuvõttes viis SET-i jaoks vajalik keerukusaste selleni, et see asendati suures osas lihtsamate ja odavamate turvaliste elektrooniliste tehingumeetoditega, mis põhinevad sellistel protokollidel nagu SSL (Secure Socket layers).