Krugerrandi määratlemine on üsna lihtne, kuid selle olulisuse mõistmine võib nõuda maailmamajanduse ja rahvusvahelise poliitika kiirkursust.
Krugerrand on Lõuna-Aafrika Vabariigis vermitud kuldmünt, kuid seda ei kasutataks kunagi toidukaupade või gaasi ostmiseks. Erinevalt teistest kuldmüntidest pole Krugerrandil peale väärismetallide sisalduse tegelikku nimiväärtust. Mündi esiküljel on Lõuna-Aafrika Vabariigi varajase presidendi Paul Krugeri profiil. Ilmuvad afrikaani sõnad Suid Afrika koos ingliskeelse Lõuna-Aafrikaga. Krugerrandi tagaküljel on isane vedrupuu, Lõuna-Aafrika rahvussümbol. Samuti on kuupäev, mis on kahes osas tembeldatud kevadise kujutise mõlemale küljele. Krugerrandil on sakilised servad.
Algne Krugerrand oli mõeldud sisaldama täpselt ühte troiuntsi 22-karaadist kulda, umbes 33 grammi. Tegelik kaal on veidi üle 1 Troy unts, kuna mündi kahjustuste suhtes vastupidavamaks muutmiseks lisatakse väike kogus vaske, umbes 1/12 kogukaalust. Kuna Krugerrandi peetakse seaduslikuks maksevahendiks, ei pea seda edasimüümisel valuplokiks sulatama. 1980. aastal vermiti kolm väiksemas mõõdus Krugerrande, mis kaalusid 1/2 untsi, 1/4 untsi ja 1/10 untsi.
Siin astuvad pildile poliitika ja majandus. Ameerika Ühendriigid ja teised riigid tagasid oma valuuta samaväärsete kullahoiustega – seda majanduspraktikat tuntakse kullastandardina. Aja jooksul lõpetas USA riigikassa kulla kasutamise valuuta tagavarana, tuginedes rohkem ringluse kontrollile. Valitsusel olid endiselt suured kullavarud, kuid eraisikud pidid lootma riigi majanduse stabiilsusele. Telliste või valuplokkide kujul oleva kulla eraomandit jälgiti rangelt või see oli seadusega isegi keelatud.
Vahepeal oli Lõuna-Aafrika Vabariik avastanud tohutu kullasoone ja soovis seda innukalt maailmale turustada. Kuna kullakanade eraomand oli ebaseaduslik, otsustas Lõuna-Aafrika valitsus toota kuldmündi ja anda sellele seadusliku maksevahendi staatuse. USA kodanikel ei olnud välismaiste müntide ostmine keelatud, olenemata sellest, milliseid metalle kasutati. Lõuna-Aafrika Krugerrandi võiks müüa vaid 5% kõrgema kulla praeguse hinna eest. Lõuna-Aafrika valitsus võidaks oma kulla müügist ja investorid saaksid maandada majanduse kokkuvarisemise vastu. Oma erilise sisu tõttu saab Krugerrandi enamikus riikides hõlpsasti valuutaks likvideerida.
Peamine mure Krugerrandi müügiga on Lõuna-Aafrika vastuoluline ajalugu. Peamiselt Euroopa päritolu valge vähemus hoidis peaaegu aastakümneid mustanahalist enamust oma kontrolli all apartheidiks nimetatud eraldamiskava kaudu. Krugerrandi vermiti esmakordselt ajal, mil teemandi- ja kullakaevanduste mustanahalisi töölisi koheldi väga halvasti, kuigi rassilised tingimused on Lõuna-Aafrikas viimastel aastatel paranenud. Krugerrandide ostmist aktiivse apartheidi päevil võib vaadelda kui tava vaikivat heakskiitu.
Nüüd on 24-karaadisest kullast ja ilma vasesulamist valmistatud Krugerrandi proovilepanekuks välja tulnud ka teisi kuldmünte. Tänapäeval on kullakange investeeringuna palju lihtsam osta kui 1960. aastatel. Alates 54. aastast on maailmas müüdud hinnanguliselt 1967 miljonit+ Krugerrandi, kuid selle kui ainsa legitiimse erainvesteeringukulla allika aeg on möödas.