Majandusšokk on igasugune ootamatu sündmus, millel on majandussüsteemile drastiline mõju. Tavaliselt viitab mõiste “majanduslik šokk” konkreetselt sündmustele, mis toimuvad väljaspool antud majandussüsteemi, kuid millel on siiski süsteemile märkimisväärne mõju. Mõnel juhul kasutatakse seda terminit siiski süsteemis toimuvate oluliste, kuid ootamatute sündmuste kohta. Šokid kipuvad tulema kas pakkumise või nõudluse šokkide kujul; tarnešokid on palju tavalisemad. Majandussüsteemis viitavad “pakkumine” ja “nõudlus” konkreetse kauba või kaubapere kättesaadavusele ja soovile turul saada.
Pakkumise majandusliku šoki korral mõjutab mõni ootamatu sündmus konkreetse toote või teenuse pakkumist drastiliselt. Kui antud kauba või teenuse pakkumine oluliselt väheneb, kipub selle maksumus tõusma ja saadavus vähenema. Seda majandusseisaku ja inflatsiooni kombinatsiooni nimetatakse tavaliselt stagflatsiooniks. Positiivne pakkumise šokk seevastu toob tavaliselt kaasa saadavuse suurenemise ja hinnalanguse. Kui see juhtub, ei ole harvad juhud, kui pakkumine ületab nõudlust, mille tulemuseks on kaupade müümatu ülejääk.
Seevastu nõudluse majandusšoki korral muudab ootamatu sündmus järsult ja oluliselt nõudlust antud kauba või teenuse järele. Selle mõju majandusele on sarnane pakkumise majandusšoki mõjudele. Kui nõudlus suureneb oluliselt, siis hinnad tõusevad ja kättesaadavus kipub vähenema; kui nõudlus väheneb, siis hind langeb ja saadavus püsib kõrge. Nõudluse või pakkumise järsku, drastilist suurenemist ja vähenemist nimetatakse vastavalt positiivseks ja negatiivseks pakkumise või nõudluse šokiks. Pakkumise ja nõudluse šokid on mõlemad oma olemuselt ajutised; lõpuks taastub majandus mingil kujul tasakaalu.
Majandusšoki võivad põhjustada mitmesugused sündmused, millest osa on põhjustatud inimtegevusest ja osa lihtsalt juhusest. Looduskatastroofid võivad põhjustada majanduslikke šokke, hävitades kaubavarusid, hävitades erinevaid tootmisvahendeid või tekitades äkilist nõudlust erinevate ehitus- või meditsiinitarvete järele. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt võib kaasa tuua ka majandusliku šoki, kuna uus tehnoloogia võib mõnel juhul drastiliselt suurendada antud toote pakkumist. Nõudlusšokid tulenevad tavaliselt valitsuse tegevusest; maksude tõstmine või langetamine või raha- või fiskaalpoliitika muudatused võivad kaasa tuua ootamatuid muutusi tarbijanõudluses.