Finantsühistud on pangad või muud tüüpi finantsasutused, mis kuuluvad täielikult nendesse institutsioonidesse kuuluvatele isikutele ja mida juhivad. Seda tüüpi ühistu luuakse sageli liikmete rühmas, kellel on teatud tüüpi ühised sidemed, näiteks osalemine konkreetses tööstuses. Tüüpiline finantsühistu pakub täielikku valikut pangateenuseid, sealhulgas tšeki- ja hoiukontosid, samuti laene, mille intressimäär on teiste asutustega väga konkurentsivõimeline.
Finantsühistuga on liikmetel võimalus koondada ressursse ja luua institutsioone, mis võimaldavad pakkuda klientidele finantsteenuseid, lähtudes teatud tüüpi ühisest huvist või ametist. Näiteks üle maailma on mitu riiki, kus leidub tööstuspõhiseid ühistuid. Üks levinumaid näiteid on põllumajandusühistu, kus saavad kokku põllumajanduse ja toiduainete tootmisega tegelevad eraisikud ja ettevõtted. Seda tüüpi ühistu hõlmab tõenäoliselt põhilisi pangateenuseid, hüpoteeklaene, ärilaene, haridus- ja muid koolitusvõimalusi ning üldisi võrgustamisvõimalusi iga-aastaste ja poolaastaste koosolekute kaudu, mis on avatud kõigile liikmetele.
Finantsühistu eeliseks on ka see, et tavaliselt on olemas mingi keskne tugiorganisatsioon, mis otsib aktiivselt kõikidele liikmetele soodushüvesid. Keskorganisatsioonile antakse volitused pidada läbirääkimisi ja sõlmida lepinguid erinevate müüjatega, lähtudes ühistu liikmete ostujõust. See võimaldab organisatsioonil sageli käsutada väga konkurentsivõimelisi soodushindu, mida iga liige saab soovi korral kasutada. Kindlustades need intressimäärad finantsühistu kaudu, saavad isegi liikmed, kes kasutavad teatud kaupu või teenuseid ainult juhuslikult, nautida soodushinna eeliseid, mis oleksid tavaliselt saadaval ainult tarbijatele, kes on loonud palju suurema äritegevuse.
Finantsühistu teeb enamat kui lihtsalt oma liikmetele rahalisi hüvesid. Võrgustikuvõimalused aitavad luua ka vastastikuse toetuse õhkkonna, mis võimaldab liikmetel suhteliselt vabalt üksteisega teavet jagada. Teabevahetus toimub mõnikord keskse tugiorganisatsiooni kaudu, kuid see võib toimuda ka aasta- ja poolaastakonverentsidel, kus liikmed kogunevad, et arutada ühistut kui tervikut huvitavaid küsimusi. Nende üleriigiliste kogunemiste kõrval pakub enamik ühistuid piirkondlikke kogunemisi, mis võimaldavad teatud piirkonnas asuvatel liikmetel suhteliselt hõlpsalt pidada nõu kohalikku huvi pakkuvate küsimuste üle. Lisaks pole ebatavaline, et erinevad liikmed arendavad omavahel tugevat sidet ning vahetavad üksteisega ideid ja ressursse, kui nad seda vajalikuks peavad.