Mis on varaliising?

Omandirent, mida mõnikord nimetatakse omaniku rendiks, on teatud tüüpi rendileping, mida tavaliselt kasutatakse aktsiakooperatiivi osana. Seda mudelit kasutatakse sageli siis, kui leibkond otsustab osta ühistule kuuluva korteri või korterelamu. Ostu osana saavad nad ühistu aktsiaid ja teenivad sellelt aktsialt tulu seni, kuni nad omavad elukohta.

Omandilepingud on levinud paljudes suurlinnapiirkondades. Seda tüüpi korraldus võimaldab ühistu või ühistu osakuid omavatel investoritel kindlustada ja elada selle äriettevõtte omanduses olevates elamutes. Tavaliselt läbivad investorid, kes soovivad sõlmida varalise rendilepingu, põhjaliku taustakontrolli ja neid võib üle vaadata teistest üürnikest koosnev residentide juhatus. Idee on tagada, et investor täidab tõenäoliselt liisinguga seotud tingimusi ning jääb ka pikemaks ajaks aktsionäriks ja elanikuks.

Nagu nimigi ütleb, annab varaline üürileping elanikule ainuõiguse elada ühes ühistule kuuluvas majas asuvas üksuses. Üürilepingu kehtivuse ajal saab elanik üürniku eeliseid, mis on tavaliselt suuremad kui liisingulepingute puhul, mida pakuvad muud ettevõtted kui ühistud. See võib hõlmata majutuskohas pakutavaid lisamugavusi, näiteks võimalust kasutada banketisaali ilma lisatasu maksmata. Kõik üürnikele pakutavad mugavused sisalduvad varalise rendilepingu tingimustes koos juhistega nende lisahüvede või -võimaluste kasutamiseks.

Olenevalt ühistu asukohariigis kehtivatest seadustest peab varalise rendilepingu omanik enne osaku müümist uuele ostjale tavaliselt saama juhatuse heakskiidu. See hõlmab sageli potentsiaalsete ostjate arutamist elanike juhatuse ja võib-olla ka ühistu esindajatega enne, kui elamispinda potentsiaalsele ostjale tegelikult näidatakse. Muul ajal peab potentsiaalne ostja kohtuma esinduskoguga, enne kui ta elamispinnaga tutvuma lubab. Tavaliselt peab huvitatud ostja esitama avalduse koos muude nõutavate juriidiliste dokumentidega ja seejärel läbima vestluse juhatusega, enne kui tema taotlus võetakse arvesse.

Ka omatavate aktsiate ülekandmise protsess sõltub kohalikest seadustest. Mõnes olukorras annab endine üürnik oma osad üle uuele üürnikule. Muul ajal kantakse osad ühistule tagasi ja antakse ühistu kehtestatud kriteeriumide alusel ümber uuele üürnikule.