Finantsvahendaja on asutus, mis hõlbustab raha liikumist eraisikutelt ja üksustelt, kellel on raha ülejääk, neile, kes vajavad raha. Finantsvahendaja klassikaline näide on pank. Pank võtab vastu hoiuseid inimestelt, kellel on ülemääraseid rahalisi vahendeid, ning annab samade hoiustega laene raha vajavatele inimestele. Muud finantsvahendajate näited hõlmavad maaklereid ja krediidiühistuid.
Finantsvahendaja tegutseb peamiselt vahendajana, saades pakutavate teenuste eest tasu ja intressi. Kuigi laenu saab anda otse, pakub vahendaja palju turvalisemat meetodit laenude tegemiseks ja vahendite liigutamiseks ühest kohast teise. Inimestel, kellel on hoiustatud vahendeid, on nõuded pangale ja seda kindlustavale agentuurile, mitte üksikutele laenuvõtjatele, ning nad saavad oma hoiuste eest intressi, mis annab stiimuli hoiustamiseks ja nende vahendite kättesaadavaks tegemiseks.
Finantsvahendajatel on võimalik oma riske hajutada, sest nad töötavad rohkemate inimeste ja institutsioonidega, kui üks inimene suudaks. See suurendab ka ohutust. Kui üks isik annab teisele laenu ja laenuvõtja ei suuda seda tagasi maksta, on laenuandjal suur risk. Teisest küljest, kui pank teeb sinna investeeritud rahaga laenude kogumi ja üks neist laenudest läheb kehvaks, on mõju investoritele tühine. Seega vähendab finantsvahendaja kasutamine oluliselt finantsriske.
Need finantsasutused panevad finantsturud toimima. Paljud inimesed ja ettevõtted peavad mingil hetkel raha laenama ning sellised asutused pakuvad juurdepääsu rahalistele vahenditele, mida saab koos laenuteenindusega välja laenata. Samuti tahavad seda investeerida inimesed, kellel on lisaraha ning finantsvahendajad pakuvad investeeringuteks turvalise asukoha. Laenude soodustamine avab laenuturu, võimaldades ettevõtetel laieneda ja võtta laenu, et teha investeeringuid oma tulevikku.
Finantsvahendajana tegutsemiseks peab finantsasutus järgima mitmeid seadusi. Need seadused on mõeldud tarbijate kaitsmiseks ja tavade kehtestamiseks, mida kogu tööstusharu järgib finantstehingute ja nendega seotud tegevuste sujuvamaks muutmiseks. Paljud riigid nõuavad ka asutustelt oma liikmete kaitsmiseks kindlustust. Kokkuvarisemise korral ei jää deposiidil raha omavad inimesed neist ilma, sest kindlustus maksab nende kahjud välja.