Juriidilised andmed võivad piirkonniti erineda, kuid pangakonto pettus leiab aset siis, kui pangakontole pääseb ebaseaduslikult juurde isik või organisatsioon, kes pole pangakonto omanik. Selline pettus võib väljenduda andmepüügi veebisaitide ja e-kirjade, pangaautomaatide ja deebetkaartide dubleerimise ning identiteedivargusena. Mõnikord võib pettus aset leida siis, kui konto omanik annab inimesele või organisatsioonile vabatahtlikult juurdepääsu oma arvelduskontole, et avastada, et raha võetakse välja algsest lepingust erineval eesmärgil või summas. Kontoomanikud saavad pangakontoga seotud pettusi nii võrgu- kui ka võrguühenduseta seadetes ära hoida mitmel viisil. Samuti saavad omanikud pärast kontopettust võtta teatud samme, et vältida edasist kahju.
Pangakonto pettuse eripärad võivad asukohati erineda. Need erinevad üksikasjad hõlmavad selliseid tegureid nagu pangakontoga seotud pettused ja juriidilised meetmed, mida saab võtta kontole juurdepääsu saanud isiku või organisatsiooni vastu. Inimene saab rääkida panga esindajaga või võtta ühendust piirkonna valitsusasutusega, mis tegeleb kontopettustega, et paremini mõista oma piirkonna pangakonto pettuse määratlust ja seadusi.
Et harjutada pettuste ennetamist internetipangas või muudes tehingutes, saab konto omanik veenduda, et pääseb oma kontole turvalise võrgu kaudu ja kasutab ainult enda parooliga kaitstud internetiühendust. Konto omanik võib hoida oma arvutit, mis on varustatud tugeva tulemüüritarkvara ning viiruse- ja nuhkvaratõrjeprogrammidega, mida arvutid ja Internet tavaliselt ei paku. Lisaks peaks konto omanik olema ettevaatlik kõigi oma telefonis kasutatavate pangarakendustega, eriti kui tema Interneti-ühendus pole turvaline ja rakendused on loonud kolmanda osapoole organisatsioonid. Kõik Interneti-pangatehingud tuleks algatada iseseisvalt ja mitte e-kirjas või kolmanda osapoole veebisaidil olevast veebisaidi linkist, olenemata seotusest pangaga. Regulaarne kontole sisselogimine, lahknevuste kontrollimine ja parooli uuendamine aitab samuti ära hoida pangakontoga seotud pettusi.
Mõnikord on veebis ostlemine või arvete tasumine vältimatu või eelistatav. Sel juhul peaks konto omanik otsima turvasertifikaati, näiteks transpordikihi turbe (TLS) või turvasoklikihi (SSL) sertifikaati. Konto omanik peaks vältima mis tahes kontoteabe saatmist e-posti teel, suhtlusvõrgustike veebisaitidel või jututubades. Paljud kodus töötamise skeemid ja nn rahalised võimalused kasutavad pangakontode pettuste sooritamiseks kontonumbreid ja muud kontoteavet. Vältida tuleks kõiki e-kirju või veebisaite, mis nõuavad pangateavet töökoha või rahaliste võimaluste kohta.
Võrguvälise panga või muude tehingute tegemisel peaks konto omanik kaitsma nii oma deebetkaarti kui ka PIN-koodi teiste eest. See hõlmab nii inimesi, kellega ta igapäevaselt kokku puutub, kui ka teisi pangaautomaadi järjekorras või selle läheduses, kui ta seda kasutab. Mõnikord paigaldavad petturid sularahaautomaatidele seadmeid, mida nimetatakse skimmeriteks. Need seadmed loevad deebetkaardi magnetriba, nii et konto omanik peaks enne kaardi pühkimist otsima masinast ebatavalisi riistvara tükke. Kui sularahaautomaadid ja deebetkaardid kõrvale jätta, ei tohiks konto omanik kunagi ära anda tühje tšekke ning peaks alati purustama kasutamata või vanad tšekid või muud kontoteavet näitavad dokumendid.
Tavaliselt võimaldab pank kontoomanikule teatud finantskaitse taseme, kui kontoomanik võtab teatud samme. Olenevalt olukorrast ja pangast võib see tõsi olla ka siis, kui kontoomanik avaldas vabatahtlikult oma kontonumbri või muu kontoinfo. Need sammud võivad asutuseti erineda, kuid hõlmavad tavaliselt selliseid toiminguid nagu pettusest teatamine teatud aja jooksul. Kui omanik ei teata pettusest selle aja jooksul või ei võta muid kindlaksmääratud meetmeid, võidakse ta vastutada osa või kõigi rahaliste kahjude eest. Seetõttu on kontoomanikel äärmiselt oluline mõista oma pankade pettustega seotud eeskirju.