Mis on loomupärane risk?

Auditeerimise seisukohalt on loomupärane risk risk, et mõni ettevõtte raamatupidamisprotsessi osa on vigane või vale. See risk on eraldiseisev kontrolliriskist, mida mõjutavad ettevõtte poolt raamatupidamisprotsessile seatud sekundaarsed kontrollid. Loomulik risk võib tekkida inimtegurite tõttu, nagu töötajate võimalik üleastumine või raamatupidamistavades tehtud tahtmatud vead. Sellise riski arvessevõtmiseks on ka kõnealuse ettevõtte olemus ja mõõdetavate kontode tüübid.

Ettevõtte finantstavade hindamise eest vastutavad audiitorid on mures võimalike vigade pärast raamatupidamises. Need vead võivad ilmselgelt olla ettevõtte üldisele mainele äärmiselt kahjulikud. Ettevõtet võivad rahaliselt mõjutada mis tahes maksutrahvid ning seda võivad mõjutada klientide ja investorite umbusaldamine valearvestuses. Nendel põhjustel hindavad audiitorid auditeerimisprotsessi alguses ettevõtte finantstavadega kaasnevat riski.

Loomulik risk on risk, mida on võimatu vältida ühelgi suurettevõttel. Audiitorid hindavad selliseid riske tavaliselt konservatiivselt, kuna on võimatu täpselt ennustada, kui palju riski see on. Seevastu audiitor saab kontrolliriski ohutult hinnata. Ideaalis saab ettevõte vähendada üldist riski peaaegu olematuks, kaasates kõikidele raamatupidamistavadele sisekontrolli. Nende kontrollide puudumisel oleks kontrollirisk 100 protsenti, kuigi pole realistlik arvata, et kõik finantstavad oleksid vigased.

Omariski kindlaksmääramine on audiitorite jaoks sageli subjektiivne protsess, kuna see sõltub sageli ettevõtte rahanduse eest vastutavate töötajate usaldusväärsusest. Audiitor peab andma hinnangu selle kohta, kas neid töötajaid saab nõuetekohaste finantsaruannete esitamist usaldada. Nende usaldusväärsust võivad ohustada ajapiirangud, kõrgema juhtkonna surve positiivsete tulemuste saavutamiseks või isegi lihtne küündimatus.

Ettevõtte raamatupidamisega kaasneva olemusliku riski suurus sõltub ka sellest, millise äritegevusega täpselt tegu on ja kuidas selle jõukust mõõdetakse. Näiteks kui ettevõtte varadest on suurem osa sularahas, on seda raske eksitada ja risk on suhteliselt väike. Teisest küljest võib ettevõte, mille rikkus sõltub ebatäpsest osalusest, nagu saadaolevad arved või aktsiate hinnangud, tõenäolisemalt sellist rikkust valesti esitama.