Tahtmatu kahju on tsiviilõigus, mis on põhjustatud õnnetusest, mitte tahtlikust pahatahtlikkusest. Näiteks kui keegi jätab banaanikoore kõnniteele ja mööduja libiseb ja murrab jala, on see tahtmatu kahju; banaanisööja ei kavatsenud möödakäijat vigastada, kuid vigastus tuli siiski. Seda laadi hooletus on kõige levinum näide tahtmatust deliktist ja võib saada hüvitise nõudmise kohtuasja aluseks.
Ettevaatamatuse korral peab hageja tõendama, et vastustaja pani toime tahtmatu delikti, ja tal tuleb kohustus tasuda selle tagajärgede eest. Selleks, et kohus saaks teha otsuse hageja kasuks, peab olema täidetud neli erinevat kriteeriumi. Esimene on see, et olukorras oli hoolsuskohustus; kostja oli kohustatud olema hageja nimel ettevaatlik, näiteks mitte lööma pesapalli hageja maja suunas.
Mõne olukorraga kaasneb suurenenud hoolsuskohustus. Spetsialistid, nagu arstid, juristid ja raamatupidajad, peavad oma kvalifikatsiooni tõttu olema keskmisest ettevaatlikumad; tavaliselt usaldavad nad klientidelt suuremat usaldust. Samuti võib võõrustajatele kehtestada kõrgemad standardid alkoholi serveerimisel, mis on teadaolev oht, ja tootjatele võidakse tootevastutuse seaduse alusel kohaldada kõrgemaid standardeid.
Pärast hoolsuskohustuse tõendamist peab hageja suutma tõendada, et kostja ei käitunud samas olukorras nagu mõistlik isik. Näiteks arst, kes ei telli ühist testi, võib rikkuda tavalisi tavasid ja seetõttu võidakse ta selle standardi alusel vastutada tahtmatu kahju eest. “Mõistlik inimene” peaks olema keegi sarnasel positsioonil ja keskmise teadmiste tasemega.
Vastustaja tegevus pidi olema ka otseselt põhjustanud tahtmatu delikti. Kui puuraidur kukutab näiteks jäse kellegi autole, on see selge põhjuse ja tagajärje seos. Lisaks peab hageja suutma tõendada, et vahejuhtum põhjustas materiaalset kahju, mis võib hõlmata vara hävimist, vigastusi või emotsionaalset kahju. Banaanikoor kõnniteel ei ole olemuselt näiteks tahtmatu kahju; see peab tegelikult kellelegi kahju tekitama, kui see on kohtuasja aluseks.
Hüvitis võib sellistel juhtudel olenevalt kahju iseloomust olla väga erinev. Kohtutel võib olla konkreetselt keelatud hinnata kahju üle tegeliku kahju, kuigi mõnel juhul võidakse kostjat eraldi trahvida või karistada. Näiteks rikkumishagi korral võib arst maksta kahjutasu ja kutseorganisatsioon võib ta praktikas peatada.