Püsiv tähtaeg on teatud tüüpi tootlus, mis on noteeritud fikseeritud finantsinstrumendil. Seda tootlust kasutatakse konkreetse instrumendi võrdlemiseks teiste sarnaste lõpptähtaegadega, kuid erineva tootlusega finantsinstrumentidega. See võimaldab kindlaks teha, kui suur osa tulu teenitakse kasumina kahe vaadeldava instrumendi vahel. See võib sageli olla äärmiselt oluline selle üksuse rahalise heaolu jaoks, kes kasutab võrdluse tegemiseks pidevat tähtaega, kuna see aitab kindlaks teha, kas tootlus on piisav, et võimaldada laenuandjal või investoril oma eesmärke saavutada. nende fikseeritud intressimääraga instrumentide tootluse eest.
Üks lihtne viis saada aru, kuidas püsiv tähtaeg toimib, on võtta arvesse panka, kes on määranud üheaastase finantsinstrumendi püsitähtaja intressimääraks praegu kolm protsenti. Seda intressimäära võrreldakse seejärel laenuga, mille maksetähtaeg on üks aasta ja mille intressimäär on neli protsenti. Selle stsenaariumi korral on kahe instrumendi vahe üks protsent, mis esindab kasumimarginaali, mille pank realiseerib mõlema instrumendi tähtaja saabumisel.
Pangad kasutavad hüpoteegi intressimäärade arvutamiseks sageli püsivat tähtaega. Idee on hoida asutuse poolt välja kirjutatud hüpoteekidele kohaldatav intressimäär veidi ees teiste väärtpaberite lõpptähtaja tootlustest, võimaldades pangal teenida kahe instrumendi vahel mingit kasumit. Selle erinevuse täpne suurus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas vajadusest konkureerida teiste fikseeritud intressimääraga hüpoteeke pakkuvate finantsasutustega ja riigis valitseva keskmise intressimääraga vastavuses olemisest. Kui pank ei suuda hüpoteegi või muud tüüpi laenu pealt mingit kasumimarginaali teenida, ei suuda asutus lõpuks oma kliendibaasi teenindada ja lõpetab tegevuse.
Võlakirju ja sarnaseid väärtpabereid emiteerivad valitsusasutused määravad kindlaks ka püsiva tähtaja, et mõista, kas need väärtpaberid teenivad kasumit või ebaõnnestuvad. Ameerika Ühendriikides kasutab Föderaalreservi juhatus riigivõlakirjade ja muude riigikassas emiteeritud väärtpaberite intressimäärade noteerimiseks pidevat tähtaega. Neid võrdlusi tehes saavad investorid võrrelda valitsuse väärtpaberitesse investeerimise tulusid ettevõtete võlakirjade või sarnaste tähtaegadega väärtpaberitega investeerimisest. Sel hetkel saab investor otsustada, millist võimalust omandada, et teenida viidatud lõpptähtpäevaks suurimat tulu.