Kassad olid otseses mõttes kangikarbid, mille eesmärk oli hoida ja kaitsta materiaalseid väärtuslikke esemeid, nagu valuuta, väärismetallid, ehted ja aktid varguste eest. Kuna pesu ja riideid peeti enne tööstusrevolutsiooni peaaegu sama väärtuslikuks kui raha, poleks ebatavaline, et ka neid esemeid hoitakse kassas. Ka petturitest piraatide maetud muinasjutulised aardekirstud peetaks samuti rahakassaks ja need varastati nende omanikelt tõenäoliselt tervena. Paljud kassad oleksid valmistatud raskest puidust, millele on lisatud metallrihmad, koos sepistatud rauast lukkude ja tugevdatud hingedega.
Rahalises mõttes on riigikassa materiaalne ja immateriaalne vara, mis on valitsusüksuse või eraettevõtte käsutuses. Kuigi neid varasid ei pruugita sõna otseses mõttes hoiustamiseks kaunistatud puidust kohvrites hoiustada, peetakse neid sageli “vihmapäevade fondiks” väljaspool tavalisi rahastamis- ja eelarveeraldisi. Näiteks linnavalitsusel võib olla väga vastumeelsus oma kassasse koputada, et ootamatuid kulutusi maksta. Teatud mõttes vaadeldakse valitsuse või ettevõtte kassasid ainult hädaolukorras kasutamiseks, kuna neid tuleb aja jooksul täiendada.
Mõnikord sunnib looduskatastroof kohalikku omavalitsust kasutama oma raha, selle asemel et oodata rahalist abi osariigi või föderaalasutustelt. Küsimus ei ole ilmtingimata vahendite olemasolus, vaid pigem oma piiratud kassa ammendumises, kui on saadaval muud alternatiivid. Looduskatastroofid, maksubaaside alanemine või üldised majandusraskused võivad panna kohalikud omavalitsused enne abi kättesaadavaks saamist oma raha kasutama.
Valitsuse tavaeelarvest väljapoole jäävate sündmuste puhul võib kassasse minna ka. Sõja või muu sõjalise tegevuse rahastamine, eriti pikaajaline sõda, millel pole ettenähtavat lõppu, võib nõuda riigilt oma reservide või riigikassa kasutamist. Kandidaadid, kes soovivad ametisse valida, eriti riiklikul tasandil, võivad vaadelda toetajate annetusi oma kampaaniakassana. Kui need vahendid langevad alla teatud taseme, võib kandidaat tunda vajadust korraldada rahakogumisüritus, et täiendada oma nn sõjakassat või kampaaniakassat.