Rahahaldus on protsess, mille käigus kontrollitakse ettevõtte likviidsust ja finantsseisundit raha, raha ekvivalentide, võlgade ja investeeringutega manipuleerimise kaudu. See on strateegia, mida ettevõte kasutab rahavoogude, investeerimisvõimaluste ja kapitalistruktuuri tasakaalustamiseks finantsriskide juhtimise ja tulevaste vajadustega. Suures ettevõttes kuuluks sularahahaldus tõenäoliselt finantsdirektori (CFO) pädevusse, võib-olla rahahaldurite või sularahahaldurite abiga.
Igal ettevõttel on usalduskohustus maksimeerida aktsionäride väärtust, mis tähendab, et tal on kohustus juhtida kasumlikku äri. Ülejäänud tulu võidakse reinvesteerida tegevustesse, kasutada laienemiseks, jagada aktsionäridele dividendidena või jätta osana ettevõtte sularahast riigikassasse. Kui ettevõte otsustab raha enda käes hoida, tuleb see likviidse varana kõige paremini ära kasutada. Raha ei saa olla kuskil ettevõtte varahoidlas ärilanguse tagatisena.
Ettevõtte riigikassa koosneb üleliigsest sularahast ja finantsinvesteeringutest, sealhulgas pangahoiustest, investeeringutest välisvaluutas, tuletisinstrumentidest ja võlakirjadega kauplemisest. See on ettevõtte likviidsete osaluste kogunemine, esemed, mida saaks hõlpsasti sularahaks muuta, kui ettevõttel oleks vaja kiiresti raha hankida. See on paljuski sama mis iga organisatsiooni või ühingu riigikassa, mis hoiab oma reservsularaha lukukastis, välja arvatud palju keerukamal tasemel.
Rahahalduse üks peamisi kohustusi on üleliigse sularaha investeerimise strateegia väljatöötamine ja sobivate investeerimisvõimaluste väljaselgitamine. See võib tõenäoliselt hõlmata pangakontode ja lühiajaliste investeeringute haldamist, välisvaluutasse investeerimist ja koostööd väliste investeerimispankuritega muude võimaluste osas. Finantsjuht peab otsustama riski suuruse üle, mida ettevõte on valmis oma sularahareservidega võtma, pidades silmas, et eesmärk on maksimeerida osaluste väärtust.
Rahandushaldus ei tegele mitte ainult üleliigse sularaha ja sellega kaasnevate investeeringutega, vaid teeb ka otsuse, kas emiteerida raha kogumiseks rohkem ettevõtte võlgu aktsiate ja võlakirjade kujul. Ülesandeks ei ole mitte ainult sularaha nõuetekohane kasutamine, kui üleliigsed summad on olemas, vaid ka vajadusel koguda. Samuti tegeleb ta aktsiate turult tagasiostmisega, kui ettevõtte huvides on oma kapitalipositsiooni tugevdada.