Mis on kirje omanik?

Dokumentide omanik on isik, kes on avalikes registrites loetletud vara, näiteks kinnisvara, hüpoteegi või aktsiate ja võlakirjade omanikuna. Dokumendi omaniku tähistamiseks kasutatakse mitut erinevat nime, millest mõned on konkreetselt seotud teatud tüüpi ettevõttega. Näiteks üksikisikut, kes omab aktsiaid, võib nimetada rekordaktsionäriks või rekordaktsionäriks.

Kirje omanikul on täielikud õigused kasutada tema nimel hoitavat vara. Kinnisvara puhul on omanikul võimalik teha kinnisvara parendusi või soovi korral vara isegi maha müüa. Kuni omanikul on kinnisvara üle täielik kontroll, ei ole vaja üheltki teiselt osapoolelt luba küsida, eeldades, et tegevus vastab kohaliku kogukonna kehtestatud eeskirjadele ja standarditele.

Sama kehtib ka muude varade, näiteks aktsiate puhul. Kirje omanik võib võtta meetmeid, et müüa kõik tema valduses olevad aktsiad või hoida neid pikaajaliselt kinni. Eeldusel, et omanik on registreeritud omanik, võib investor tavaliselt osaleda ka hääletustoimingutes, mis hõlmavad seda konkreetset tüüpi aktsiaid omavaid investoreid. Registreeritud omanik saab ka dividendimakseid ja muid väljamakseid, mis hõlmavad neid aktsiaid.

Lisaks õigustele ja privileegidele on dokumendi omanikul ka kohustused, mis hõlmavad talle kuuluvat vara. Kinnisvara puhul on tavaliselt nõue maksta kinnisvaramakse kohalikele jurisdiktsioonidele, kusjuures need maksud tuleb tasuda kord aastas või poolaastas. Paljud jurisdiktsioonid nõuavad tänapäeval ka majaomanikelt kinnisvara ja sellel asuvate ehitiste kindlustust. Maksude tasumata jätmine võib põhjustada olukordi, kus kohalik jurisdiktsioon arestib vara maksuvõla tasumiseks. Samamoodi võib kodukindlustuse sõlmimata jätmine kaasa tuua nende maksude tõusu või võib-olla teatud tüüpi trahvi.

Vara registriomanikult võidakse nõuda ka aluste säilitamist viisil, mis on kooskõlas kohaliku jurisdiktsiooni kehtestatud standarditega. Selle eiramine võib kaasa tuua trahve ja muid õiguslikke meetmeid, kuni vara arestimiseni. Näiteks kui linna elamurajoonis asuva vaba krundi omanik ei hoia maad rohituna ja niidetuna, võib linnal olla õigus kinnistu koristada ja koristamise eest registriomanikule arve esitada. Kui omanik arvet ei tasu, võib linn määrata täiendavaid trahve või võtta meetmeid vara arestimiseks, kuni omanik hüvitab linnale tehtud töö ja kogunenud trahvid täielikult.