Toormeturu volatiilsus on aspekt, mida üksikisik peaks enne toornaftaga kauplemisele asumist mõistma. Samamoodi on väga soovitatav kasutada nii fundamentaalset kui ka tehnilist analüüsi, olenemata sellest, kas kauplete otse või demona. Seega peaks kaupleja olema pidevalt kursis paljude naftahinda mõjutavate teguritega, nagu ülemaailmne pakkumine ja nõudlus, toornafta tüüp, geopoliitilised sündmused, looduskatastroofid ja nii edasi. Tehniliselt on diagrammide ja indikaatorite kasutamine erinevate strateegiate kohandamiseks hädavajalik. Lisaks saab toornafta kaubelda erinevatel viisidel, nagu futuurid, vahelepingud (CFD) ja palju muud.
Tõhusa toornafta kauplemisstrateegia jaoks peaks kaupleja jälgima selle kauba kohta olulist teavet. Ideaalis peaks ta teadma praeguseid tootmis- ja tarbimissuundumusi. Kaupleja pääseb sellele kasulikule teabele tasuta juurde paljude autoriteetsete veebisaitide kaudu. Igapäevast ülemaailmset pakkumist tuleks tähelepanelikult jälgida, sest kõik häired võivad toornafta hinnad hüppeliselt tõsta. Sel juhul peaks kaupleja asuma tehingu ostmise poolele.
Äärmuslikul juhul lõikab geopoliitiline sündmus, nagu 1973. aasta araabia naftaembargo, tõenäoliselt tarneahela ja toob mõne nädala jooksul kaasa naftahinna astronoomilise tõusu. Sarnaselt võivad looduskatastroofid, nagu orkaan Katrina 2005. aastal, takistada tarnimist ja põhjustada naftahinna tõusu. Lisaks saab kaupleja ülemaailmse nõudluse kasvades ära kasutada suurte naftamaardlatega riikide ettevõtete naftavarusid. Seetõttu peaks kaupleja globaalsetel reservi näitajatel silma peal hoidma. Need kipuvad muutuma, kui avastatakse uusi naftapuurauke või tehnoloogia areng võimaldab neid kasutada.
Kaupleja peaks ideaalis teadma kahte peamist toornafta tüüpi: kerge ja magus ning raske ja hapu. Esimese hind on kõrgem, kuna see annab palju kasutatavaid tooteid, samas kui teine on madalama hinnaga, et kajastada väiksemat tootekogust. See on ka oluline tegur, mida naftaaktsiatega kauplemisel arvestada. Ettevõtted, kes tegelevad näiteks kerge ja magusa toornafta tootmisega, saavad tavaliselt rohkem tulu kui rasket ja haput toornafta tootvad ettevõtted, mis kajastub ka aktsiahindades.
Tehniliselt saab ja peaks kaupleja õppima graafikuid lugema, et teatud ajahetkel turupsühholoogiat diagnoosida. See diagnoos võib aidata tal tuvastada tõenäolise kursi, mida naftahinnad hiljem järgivad. Lisaks tuleks valvsalt jälgida hinna- ja mahunäitajaid, kuna need kipuvad andma märku ostu- või müügihuvist. Näiteks mahu kasv, millele järgneb naftahinna tõus, näitab tavaliselt ostjate huvi. See peaks ajendama kauplejat omakorda toornafta ostma.
Toornaftaga kauplemisel ei tohiks üksikisik lubada truudust turu härja ega karu poolele. Ta peaks järgima valitsevat trendi, olgu see siis tõus või langus. Nii jääb ta tõenäoliselt kasumlikuks eeldusel, et tema üldine strateegia on usaldusväärne. Veelgi enam, kaupleja peaks hoiduma topi või põhja nimetamisest. Ta peaks ootama kinnitust, et eelmine trend on pöördunud, mis tuleks saavutada aluseks olevate tingimuste ja tehniliste mustrite pideva hindamise kaudu.
Tehnilises lähenemisviisis peaks kaupleja enne tehingu tegemist kasutama ligikaudu kolme indikaatorit. Näiteks saab ta tuvastada peamised tugi- ja vastupanuhinnatasemed. Teiseks saab ta trendisuuna määramiseks jälgida liikuvaid keskmisi. Lõpuks võib ta konsulteerida impulsi ostsillaatoriga, näiteks suhtelise tugevuse indeksiga. Kui kõik kolm infokildu jõuavad võimaliku järgneva hinnaliikumise osas sarnasele järeldusele, siis oleks ideaalne positsiooni sisestamine õiges suunas.
Fundamentaalsete ja tehniliste hinnangute kombineerimine toornafta kauplemisel on läbimõeldud valik, mis suurendab optimaalsete tulemuste võimalust. Samuti võib kaupleja otsustada kaubelda selle kaubaga futuuride või hetketurgude, CFD-de, börsil kaubeldavate fondide (ETF), naftaaktsiate või muude vahendite kaudu. See, kuidas kaupleja oma toornaftaga kauplemise ettevõtmist haldab, sõltub eelistustest ja muudest teguritest.