Monopolistlik konkurents on turg, kus paljud konkurendid pakuvad sarnaseid tooteid, mida saab eristada nende omaduste põhjal, mis lähevad kaugemale lihtsatest kuludest. Seda tüüpi turg on kogu maailmas väga levinud paljude erinevate hindadega toodete jaoks. Tarbijad võivad mõnikord monopoolsest konkurentsist kasu saada, kuid muudel juhtudel võivad nad kaotada, olenevalt tootest ja turu üksikasjadest. Samuti ei ole haruldane näha turge, millel on erinevad omadused ja mõnevõrra harva on võimalik leida turgu, mis mahub hästi ja puhtalt ühte majandusteooriasse.
Lihtne näide monopoolsest konkurentsist on näha automüügis. Autod on kõik mõeldud ühele otstarbele ehk inimeste ja kaupade transpordiks. Samas on turul palju erinevaid autotüüpe. Tarbijad saavad valida erinevate keretüüpide, hinnapunktide, värvide ja muu vahel. Ükski autotootja ei domineeri turul, paljud konkurendid pakuvad konkurentsis sarnaseid tooteid.
Kui valitseb monopoolne konkurents, on turule sisenemine ja sealt väljumine suhteliselt lihtne. Üksikud ettevõtted saavad määrata oma toodetele hindu suuremal turul hindu mõjutamata, sest ükski ettevõte turul ei domineeri ning tarbijad tajuvad selgelt, et konkurentide pakutavate toodete vahel on nn hinnaväliseid erinevusi.
Monopoolse konkurentsi kontseptsiooni käsitles esmakordselt 1930. aastatel majandusteadlane Edward Hastings Chamberlin. Arvukad majandusteadlased on seda kontseptsiooni sellest ajast peale uurinud, lisaks muud tüüpi konkurentsi ja selliste turgude toimimise viisidele. Kuna paljud turud hõlmavad konkureerivaid tootjaid, võib selliste tootjate turul tegutsemise mõistmine olla turu kui terviku uurimisel oluline ning see võib anda ka teadmisi, mida tootjad saavad kasutada oma positsiooni turul tugevdamiseks.
Turul, mida iseloomustab monopoolne konkurents, märgivad tarbijad sageli, et ettevõtted teevad kõvasti tööd, et tagada nende toodete eristamine ja nende erinevuste kasutamine müügiargumentidena. Näiteks julgustavad suuvee tootjad oma tarbijaid võrdlema oma tooteid teiste toodetega, otsima kinnitusi hambaarstide ühendustelt, kasutama eristatavat pakendit ja võtma muid samme, et oma tooteid silma paista. Võib märkida, et sellisel turul võivad tarbijad olla nõus mõne toote eest rohkem maksma, kuna nad usuvad, et seal on olulisi erinevusi, mis mõjutavad kvaliteeti või toimivust ja muudavad lisakulud vastuvõetavaks.