Ettevõtte kapitalistruktuur viitab selle võlatasemele bilansis omakapitali suhtes. See on ülevaade kapitali suurusest ja tüüpidest, millele ettevõttel on juurdepääs ning milliseid rahastamismeetodeid ta on kasutanud selliste kasvualgatuste läbiviimiseks nagu teadus- ja arendustegevus või varade soetamine. Mida rohkem võlga ettevõttel on, seda suuremat riski ta arvatakse kandvat. Ideaalne kapitalistruktuur kujutab bilansis võla ja omakapitali tasakaalu.
Kapitalistruktuuri moodustavad erinevat tüüpi aktsiad ja võlad. Tavaliselt on need kaks varaklassi komponendid võlakirjad, eelisaktsiad ja lihtaktsiad. Võlakirjad on võlavorm ja hõlmavad laene, mida ettevõte võtab finantsasutuselt või investoritelt. Ka võlga peetakse finantsvõimenduseks ja kui ettevõtte bilansis on liiga palju võlga, siis öeldakse, et see on ülevõimendatud.
Aktsiate poolel on lihtaktsiad lihtaktsionäridele kuuluvate aktsiate hulk. Need aktsionärid omavad osalust ettevõttes ja saavad hääleõiguse olulistel ettevõtte sündmustel. Eelistatud aktsionärid saavad samamoodi osaluse ettevõttes, kuid neil ei ole õigust hääletada.
Eelistatud investor saab jooksvaid dividendimakseid ettevõtte puhaskasumist või kasumist, nagu ka mõned tavalised aktsionärid. Kasumit, mida ettevõte ei jaota aktsionäridele dividendimaksete kaudu, vaid reserveeritakse, nimetatakse jaotamata kasumiks ja see kvalifitseerub ettevõtte bilansis omakapitaliks. Aktsiapakkumisest teenitud täiendav kapital suurendab samamoodi omakapitali.
Kapitalistruktuur on see, millele ettevõte tugineb varade hankimisel, mis on vajalikud ettevõtte tulevase müügi ja kasumi teenimiseks. Finantskapitali struktuuri tõhusaks toimimiseks teenib see omakapitalist ja võlast tulu, mis on suurem kui selle võla ja omakapitali teenindamise kulud. Võlgade ja omakapitali teenindamisega seotud kulud võivad hõlmata intressi- ja põhiosamakseid võlakirjaomanikele ning dividendimakseid aktsionäridele.
Võlakirjade emiteerimine kipub olema ettevõtete jaoks odavam rahastamisviis võrreldes aktsiaemissiooniga. Kuigi võlaomanikel on õigus saada laenuga seotud jooksvaid makseid, ei ole tootlusootused nii kõrged kui aktsiainvestoritel. Seda seetõttu, et aktsiaomanikud võtavad rohkem riske kui võlaomanikud. Seetõttu lasub ettevõttel kohustus kasvatada pidevalt kasumit ja aktsia hinda, et hoida omakapitali aktsionäre. Pankroti korral on võlakirjaomanikel ettevõtte vara eelisõigus aktsionäride ees.