Forvardlepingud on teatud vara, näiteks kauba või finantsinstrumendi ostja ja müüja vaheline kokkulepe. Tehing lepitakse kokku ettemääratud hinnaga, mis täidetakse tulevikus, mida nimetatakse lepingu aegumis- või tarnekuupäevaks. See on siis, kui tähtpäevalepingu alusvara tuleb üle anda või leping selle asemel arveldada sularahahinnaga.
Forvardlepingutega kaubeldes ei vahetata esialgu raha ega vara. Tarneaeg on reserveeritud lepingu kehtivusaja jooksul. Leping toimib ostja ja müüja vahelise lubadusena vahetada kaupu tulevikus ning sellega kaasnevad eelised ja riskid.
Müüja jaoks on forvardlepingutega kauplemise eeliseks see, et see kõrvaldab suhteliselt ebakindluse, et vara laaditakse maha mõistliku hinnaga. Juhul, kui vara müüakse vabaturul kallima raha eest, kui tarnekuupäeval on forvardlepingus kokku lepitud hind, püüab müüja oma kahjusid leevendada. Üks võimalus seda teha on arveldada leping sularahas, selle asemel et kauba kohale toimetada.
Forvardlepingu puhul on ostja jaoks eeliseks see, et talle on suhteliselt tagatud vara hind. Tänu sellele saab ta hiljem oma eelarvet vastavalt planeerida. Eelnevalt kindlaksmääratud hinna lukustades maandab ostja ka alusvara hinna volatiilsuse võimalust või kaitseb selle eest.
Forvardlepingu väärtus tuletatakse alusvarast, sealhulgas energia- ja põllumajandustoodetest ning finantsinstrumentidest. Forvardlepingu alusväärtpaberiteks võivad olla kõikuvad kaubad, sealhulgas nafta- ja gaasivarud. Transpordiettevõte, näiteks lennu- või veofirma, võib osta nafta- ja gaasiforvardlepinguid tagamaks, et nafta või gaasi hind ei ületaks lähikuudel teatud künnist.
Forvardlepingute komponendid sarnanevad futuurlepingute omadega eelnevalt kindlaksmääratud hinna ja tulevase arvelduskuupäeva poolest, kuigi on ka muid olulisi erinevusi. Futuurlepinguid vahetatakse või nendega kaubeldakse organiseeritud börsidel, nagu CME Group Ameerika Ühendriikides või LIFFE Euroopas. Forward lepingutega seevastu kaubeldakse börsivälisel turul (OTC). Forvardlepingutega seotud osapooltel on rohkem paindlikkust kui futuuridega kauplejatel, kuna futuurilepingud on standardiseeritud ja forvardlepinguid saab mõlema poole jaoks individuaalselt kohandada.
Forvardlepingutega kauplemisel võrreldes futuurilepingutega on aga risk suurem. Seda seetõttu, et kauplemine futuuriturgudel on väga reguleeritud. Kui kumbki pool lepingut ei täida, garanteerib tehingu arveldusfirma. Börsivälistel turgudel, kus kaubeldakse tähtpäevalepingutega, on aga täiendav vastaspoole risk. Kui üks osapool jätab oma kohustused täitmata ega suuda vara või sularaha tarnida, kannab selle tehingu vastaspool tõenäoliselt kahju.