Usaldusleping on hüpoteegiga sarnane dokument, mis tagab potentsiaalsele koduostjale laenu, mille tagatiseks on kodu. Neid lepinguid, mis hõlmavad laenu üle järelevalvet teostavat kolmandat osapoolt, kasutatakse Ameerika Ühendriikide teatud osariikides ning laenuandjad saavad neid osta ja müüa. Usalduslepingut omav laenuandja võib seada eluasemele pandiõiguse, kui laenusaaja ei maksa põhiosa või intressi tasuda. Sellistel juhtudel on laenuandjal õigus maja laenusaajalt enda valdusesse võtta ja isegi maha müüa.
Kui enamik inimesi otsustab kodu osta, teevad nad seda kapitali puudumisel, et kodu kohe küsitava hinna eest osta. Selle probleemi lahendamiseks tagavad nad laenu, mis annab neile raha ostu sooritamiseks, lubades samal ajal laenu teatud aja jooksul tagasi maksta. Kõige tavalisem viis selle saavutamiseks on hüpoteek, kuid mõnes USA osariigis kasutatakse sageli koos standardlaenulepinguga usalduslepingut. Põhimõtteliselt on see dokument, mis kirjeldab lepingu tingimusi.
See protsess erineb tüüpilisest hüpoteeklaenulepingust selle poolest, et see hõlmab kolmandat osapoolt, kes seda jälgib. Tüüpilises usalduslepingus on laenuvõtja loetletud usaldusisikuna, kelleks on isik, kes annab laenu tagasi. Laenuandja on loetletud kasusaajana, kuna nad peavad saama makse laenuvõtjalt. Lõpuks on olemas ka kolmas osapool ehk usaldusisik, kes sisuliselt haldab kahe poole vahelist lepingut.
Enamikul juhtudel on halduriks omandiõigusettevõte ja sellel ettevõttel on õigus omandiõigus laenuandjale üle anda, kui laenuvõtja ei maksa makseid. Sel hetkel saab haldur korraldada vara müügi ilma sekkumiseta. Tavaliselt antakse laenuvõtjale pärast maksete täitmata jätmise kohta ametlikku teadet teatud ajavahemikku, et jõuda maksetele järele.
Vastasel juhul on laenuandja akti sisuliselt käes ja ta saab vara nõuda usalduslepingu tulemusena. Laenuandjad hoiavad intressimäärasid madalal, müües need usaldusdokumendid teistele laenuandjatele. Seda protsessi nimetatakse usaldusakti loovutamiseks. Tehing toimub täielikult laenuandjate vahel ja võib laenuperioodi jooksul esineda mitu korda, kuigi see ei mõjuta laenuvõtja võlgnevust ega laenu tagasimaksmise aega, kuna need tingimused jäävad muutumatuks.