Valitsemissektori varad ja nende väärtus hindamise ajal on peamised kapitalimahutuse tegurid. Varad jaotatakse põhivaradeks, nagu kinnisvara, kaasaskantavaks varadeks, nagu kunst ja antiikesemed, ning vedelateks varadeks, nagu sularaha, aktsiad ja kuld. Sularaha kui vara probleem seisneb selles, et valitsused kulutavad sageli oma eelarveid. Kapitali koguväärtus sõltub paljudest teguritest, kuid seda hinnatakse riigi raamatupidamise osana.
Kapitali moodustamine on makromajanduse alajaotis. Seda mõistet kasutatakse tavaliselt valitsuse ja valitsustevahelise majanduse kohta; aga seda on rakendatud ka ettevõtete majandusteaduses. Varade hindamine toimub igal valitsuse määratud aruandeperioodil.
Hindamine viiakse läbi selleks, et valitsus teaks täpselt, mis tal on ja milline on tema osaluste väärtus sel hetkel. Tulemused annavad teavet valitsuse poliitika, kulutuste, müügi ja investeeringute haldamise kohta. Valitsused, kes ostavad või müüvad varasid targalt, saavad oma kapitali kogusummat suurendada. Kapitali moodustamine on protsess, mille käigus valitsused suurendavad oma osaluste väärtust.
Põhivara väärtused on kapitalimahutuse kõige olulisemad tegurid. Valitsustele üle maailma kuuluvad suured maa-alad alates riiklikest monumentidest ja osakondade kontoritest kuni parkide ning natsionaliseeritud haiglate ja koolideni. Majanduskasvu ajal tõusevad kinnisvara väärtused ja seetõttu ilma palju tööd tegemata tõuseb ka valitsuse valduses oleva maa väärtus.
Valitsused alustavad kapitali moodustamist, ostes maad majandusseisaku ajal, kui kinnisvara väärtus langeb. Sellistel aegadel võivad nad ka maa arestida. Seejärel on nende valik, kas maa endale hoida või müüa. Sama põhimõte töötab ka kulla puhul. Kui kulla hind langeb, saavad valitsused kasumi teenimiseks juurde osta ja oodata, kuni hind uuesti tõuseb.
Vaba maa ja kontorid ei kogu valitsusele raha; selle asemel imevad nad ülalpidamise tõttu riigieelarvest raha välja. Selles mõttes võib valitsus arendada kapitalimahutust, kuid samal ajal võib ta oma eelarvetest raha välja tõmmata. Seetõttu tuleb leida tasakaal kapitalimahutuse ja kasumlikkuse vahel. Maa võib koguda raha üüride kaudu või parem müüa ühekordse sularahamakse eest.
Sularaha on muutuv vara, mida kapitalimahutuses harva arvesse võetakse. Seda seetõttu, et suurem osa valitsuse sularahast on ette nähtud eelarveaasta kulutamiseks. Seetõttu ei hoia valitsused varana palju sularaha. Valitsuse sularaha sõltub maksutuludest või maksutulust. Kogutav summa sõltub saavutatud maksutaseme ja majandustulemuste tasakaalust.
Üks suurimaid kapitalimahutuse allikaid peale vara on kaitse. Kogu sõjavarustus läheb selle ostnud valitsuse põhivara hulka. Nende ostujärgne väärtus sõltub sellest, mida nad müümisel saaksid, kuid sageli arvutatakse see nende ostuhinna põhjal. Paljud Lääne valitsused leiavad, et kaitseministeeriumil või -ministeeriumil on kapitali arvutamisel kõige rohkem varasid.