Vahetuspakkumine on pakkumine, mille puhul kutsutakse inimesi vahetama aktsiaid või võlakirju teiste aktsiate või võlakirjade, mitte sularaha vastu. Seadeid, milles sellist pakkumist teha saab, on mitmeid ning neid pakkumisi saavad finantsasutused ja finantssektoris töötavad inimesed erineval moel kasutada. Seda terminit kasutatakse ka konkreetset tüüpi pakkumispakkumise tähistamiseks.
Pakkumise korral üritab äriühing või üksikisik saada ettevõttes valitsevat osalust. Sellest tulenevalt avaldatakse avatud kutse selle ettevõtte aktsiate müümiseks. Pakkumine on tavaliselt tingimuslik; inimestel palutakse oma aktsiad ülekursi eest müüa arvestusega, et hind on hea vaid siis, kui vähemalt 51% aktsionäridest on nõus müüma. Mõnikord võidakse pakkumine teha vahetuspakkumise vormis, sel juhul kutsutakse aktsionäre vahetama oma aktsiad teise ettevõtte aktsiate vastu.
Üks võimalus vahetuspakkumise kasutamiseks on see, kui ettevõte üritab uut divisjoni eraldada. Sel juhul võidakse Xyz Corporationi aktsiaid omavatel inimestel paluda kaaluda vahetuspakkumist, mille käigus nad saaksid vahetada oma Xyzi aktsiad ettevõtte Xyz Services Corporation aktsiate vastu. See võib mõnikord olla kasulik, kuna see võimaldab inimestel saada soodsa hinnaga aktsiaid uues ettevõttes või allüksuses.
Lisaks pakkumistele saab vahetuspakkumisi kasutada ka muul viisil. Võlakirju emiteerivad ettevõtted võivad teha vahetuspakkumise, mis võimaldab inimestel vahetada vanu võlakirjaemissioone uute vastu, tavaliselt millegi nende kasuks, näiteks parema intressiga. Mõnikord tehakse seda võlakirjade lunastustähtaja pikendamiseks, vabade vahendite suurendamiseks ja muudel põhjustel. Pankrotilähedased ettevõtted võivad mõnikord aja võitmiseks teha vahetuspakkumise.
Kui keegi võtab vahetuspakkumise vastu, võib sellel olla maksukaalutlusi. Mis laadi maksukohustusega kaasneb, tuleks konsulteerida raamatupidajaga. Sissetulekuks võiks lugeda näiteks ühe aktsiakomplekti vahetamist suurema väärtusega aktsiakomplekti vastu. Oluline on veenduda, et kõik tehingud ja müügid on maksudokumentides nõuetekohaselt kajastatud, et vältida probleeme maksuagentuuridega, ning abiks võib olla raamatupidaja palkamine, et veenduda, et kõige üle on õigesti arvestatud.