Ebavõrdse elueaga investeerimisprojektide hindamiseks kasutatakse samaväärse aastaannuiteedi (EAA) arvutust. Kui investeerimisanalüütik või portfellihaldur võrdleb kahte erinevat investeeringut kahe erineva lõpptähtajaga, võib see arvutus aidata välja selgitada parema investeerimisvõimaluse. Üldjuhul hinnatakse investeeringuid riski ja tootluse võrdlemise teel. Pikema tähtajaga investeeringutel on suurem risk, kuna nende tagasimaksmine investorile võtab kauem aega. Seetõttu on oluline enne lõpliku ostuotsuse tegemist arvesse võtta investeeringu pikkust.
Kui investeeringutel on kaks erinevat tähtaega, on tootlusväärtuste võrdlemine keeruline, kuna pikemaajalised väärtpaberid on tavaliselt riskantsemad. Samaväärne aastane annuiteet võrdleb mitut erineva tähtajaga võimalust tähtajaga, määrates neile kõigile üheaastaseks. See tähendab, et arvutus teisendab tulu samaväärseks aastamääraks, nii et kõiki investeeringuid saab võrrelda ja hinnata võrdsetel tingimustel.
Näiteks kui investor peab valima kahe investeeringu vahel, mis mõlemad maksavad 100,000 XNUMX USA dollarit (USD), peab ta enne lõpliku otsuse tegemist teadma, kui kaua need kaks investeeringut väärtust annavad. Esimese investeeringu tähtaeg on viis aastat ja teise investeeringu tähtaeg on kaks aastat. Kuna teisel investeeringul on lühem tähtaeg, on see vähem riskantne ja annab seetõttu madalama tulumäära. See otsusekindlus on ilmne sama alginvesteeringu väärtusega investeeringute puhul, kuid see muutub keerulisemaks, kui need kaks summat ei ole võrdsed.
EAA arvutus annab analüütikule võimaluse võrrelda erinevaid investeeringuväärtusi erinevate ajahorisontidega, võrreldes kogukulusid. Madalaimate kuludega investeering on parem tehing. Näiteks kui ühe investeeringu suurus on 5,000 USD ja teise investeeringu suurus 2,500 USD, on teine investeering parem tehing, kuna selle aastakulu on madalaim.
Tegelik arvutus on keeruline. Need kaks muutujat on rahavoogude nüüdisväärtus (PV) ja annuiteeditegur. Täpsemalt, EAA arvutatakse PV jagamisel annuiteediteguriga. Annuiteeditegur määratakse järgmise valemiga: [1/r – 1/r(1+r)^t], kus r on tulumäär või diskontotegur ja t on ajaperiood. Suurima nüüdisväärtusega ja/või madalaima annuiteediteguriga investeeringu maksumus on madalaim.