Zlott on Poola rahaühik. 1995. aastal, pärast seda, kui kiire inflatsioon muutis valuuta peaaegu väärtusetuks, hinnati see ümber ja 10,000 XNUMX vanas zlottis oli ühe uue väärtuses. Vana raha saab endiselt aktsepteerida seadusliku maksevahendina, kuid inflatsioon on muutnud selle väärtuslikumaks suveniirina kui kasuliku valuutavormina.
Esmakordselt kasutusele võetud 1496. aastal hinnati zlotti väärtuseks 30 grossi, mis on väljakujunenud münt, mis on olnud käibel juba üle sajandi. Sajandite jooksul on sellel palju erinevaid vorme ja väärtusi, kuid enamiku Poola ajaloost on see olnud rahvusvaluuta, välja arvatud mõned märkimisväärsed erandid. 19. sajandi lõpus sai Venemaa kontrolli all rubla riigi valuutaks ja pärast Esimest maailmasõda asendas Saksa okupatsioon rubla margaga. Sõjajärgne inflatsioon devalveeris Saksa marga ja 1924. aastal võeti Poola rahvusvaluuta vahetuskursiga üks zlott 1.8 miljoni margani.
Alates naasmisest 1924. aastal on zlott mingil kujul Poola valuutana eksisteerinud. Teise maailmasõja ajal jätkas Poola oma valuuta kasutamist natside kontrolli all, fikseeritud vahetuskursiga kaks Reichsmarki ühe zloti suhtes. 1950. aastal võeti kasutusele uus valuuta, mille väärtus oli üks kuni 100 võrreldes vana valuutaga. See valuuta jäi kehtima kuni inflatsiooni tõttu 1995. aastal see välja vahetati.
21. sajandil on Poola zlott kümnendvääring, kus 100 grossi on üks zlott. Münte vermitakse 1, 2, 5, 10, 20 ja 50 grossi ning 1, 2 ja 5 zlotti ulatuses. Kõrgema väärtusega münte, mis jäävad vahemikku 10–500 zlotti, vermitakse seadusliku maksevahendina, kuid need ei ole tavaliselt ringluses ja neid ei kasutata laialdaselt. Sedeleid trükitakse summades 10, 20, 50, 100 ja 200 zlotti, kuigi 200 zlotti tavaliselt ei kasutata.
Poola plaanid võtta omaks Euroopa Liit (EL) hõlmavad euro võimalikku kasutuselevõttu rahvusvaluutana ja valuuta kasutuselevõtt oli tegelikult tingimuseks Poola ühinemisel ELiga 2004. aastal. 2008. aastal teatas Poola peaminister Donald Tusk. et kuni 2010. aasta rahvahääletuse tulemuste selgumiseni ja Euroopa Keskpanga heakskiitu 2011. aastal lootis valitsev valitsus liituda eurotsooniga 2012. aastaks ning see hõlmab ka euro kasutuselevõttu. Enne uue valuuta vastuvõtmist tuleks teha põhiseaduse muudatus.