Energiamaks on lisatasu selliste toodete nagu nafta ja bensiin hinnale, et soodustada energiasäästu. Energiamaksud on riigiti erinevad, kuid tavaliselt premeeritakse looduskaitsjate jõupingutusi maksukrediitidega ja lisatakse makse kasvuhoonegaase tekitavatele toodetele. Ühe sellise programmi näide on USA riiklik energiaseadus. Paljud inimesed on aga vastu maksudele, mille eesmärk on piirata fossiilkütuste keskkonnamõju.
Keskkonnareostust soodustavate energialiikide maksustamise idee on viimastel aastakümnetel kogu maailmas populaarsust kogunud. Sageli on energiamaks osa suuremast keskkonnakaitsele suunatud algatusest. Üks selline seadus oli 1978. aasta riiklik energiaseadus. Energiamaksuseadus koos kommunaalteenuste eeskirjadega, maagaasi käsitlevate määrustega ning elektrijaamade ja tööstusliku kütuse kasutamise juhistega oli osa paketist.
Energiamaks, mis oli osa riiklikust energiaseadusest, jagab palju ühiseid aspekte sarnaste seaduste ja määrustega, mida teised riigid on kehtestanud. Maksu eesmärk on innustada fossiilkütuste kasutajaid suunama tähelepanu keskkonnasõbralikumatele valikutele, muutes kahjulikke kütuseid kallimaks. Teine viis, kuidas need seadused võivad puhtamat energiat edendada, on maksustada bensiini hinda. Täiendav meede on tuntud kui “gaasi neelaja maks”, kuna see lisab iga auto ostuhinnale järsu lisatasu, mis ei ületa konkreetseid miil-galloni juhiseid.
Seda tüüpi energiaplaanide peamine eesmärk on muuta ebatõhusad kütused ja transpiratsioon vähem soovitavaks. Energiamaks premeerib sageli ka keskkonnateadlikke otsuseid. Alternatiivsete kütuste maksusoodustused annavad ühekordse tulumaksu mahaarvamise elektri-, hübriid- või alternatiivkütusega autode ostmisel. Sarnast tüüpi energiamaksusoodustust pakuvad mõned valitsused kodudele, mis otsustavad kasutada kodu toiteks teatud tüüpi päikese-, tuule- või geotermilist energiat.
Enamiku energiamaksu kehtestavate valitsuste kavatsus on aidata oma kodanikke, hoides keskkonda puhtana. Kuid mitte kõik inimesed ei nõustu selle otsusega. Paljudel juhtudel tabab energiamaks kriitikat. Üks suur murekoht on see, et need maksud tekitavad maksumaksjale majanduslikke raskusi. Veel üks sagedane argument on see, et keskkonnategurite maksustamine ei paranda oluliselt keskkonda.