Personaliarvestus (HRA), tuntud ka kui personaliarvestus või personalijuhtimise raamatupidamine, on raamatupidamise liik, mille eesmärk on määrata kindlaks organisatsioonis töötavate inimeste (tuntud ka kui inimkapital) maksumus ja väärtus. Organisatsiooni inimkapitali väärtust ei arvestata ainult palkade ja hüvitiste alusel. HRA võtab arvesse ka seda, kui palju raha kulub töötaja palkamiseks ja koolitamiseks, ning töötaja tulevast väärtust ettevõttele. Kuna paljud HRA-ga seotud tegurid ei ole kindlad, ei saa seda tüüpi arvestus olla täpne. Siiski on HRA personaliosakondade seas kasulik ja sageli kasutatav tööriist.
HRA on omamoodi majanduslik näitaja selle kohta, mida organisatsioon oma inimkapitalile kulutab. See väärtus on HRA üks täpsemaid aspekte, kuna see koosneb põhiliselt rahast, mis on kulutatud olemasolevate töötajate värbamisele, koolitusele, palgale ja hüvitistele eelnevatel kuudel ja aastatel.
Seda tüüpi raamatupidamine on ka hea mõõtmisvahend, millelt saab lähtuda tulevaste töölevõtmiste, vallandamiste ja muude personalivajaduste muutuste tegemisel. See prognoosib nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete tulevaste töötajate eeldatavat väärtust. Eeldatavat väärtust saab hinnata, võttes arvesse töötaja või potentsiaalse töötaja hariduse ja kogemuste taset. Neid arve hinnates saab juhtkond otsustada, kas investeerida rohkem olemasolevatesse töötajatesse täiendava koolituse kaudu või kas organisatsioonile oleks kõige parem värbada uusi inimressursse.
Suundumusi saab tuvastada ka personaliarvestuse kaudu. Näiteks kui ettevõttes on suur töötajate voolavus, aitab HRA välja selgitada ulatuse ja võimaliku põhjuse. Võib-olla näitab HRA, et liiga palju raha kulutatakse ametikohtade reklaamimisele ning töötajate koolitusele ja koolitusele ei kulutata piisavalt raha.
Pannes töötajale dollareid ja arve, saab HRA kajastuda organisatsiooni finantsaruannetes. Teisisõnu muudab HRA personali varadeks. Need varad võivad omakorda kajastuda ettevõtte bilansis.
Kuna HRA annab inimestele väärtuse, ei ole see alati täpne. Seetõttu peetakse seda raamatupidamise käitumuslikuks vormiks, mitte täppisteaduseks. Ebatäpsusele lisandub see, et HRA võib mõnikord sisaldada ka mittenumbrilisi andmeid.