Kohustuste juhtimine on meetod, mida finantsasutused kasutavad nii käibekapitali kui ka säästetud kapitali säilitamiseks. Enamik finantseerimisasutusi, nagu pangad või usaldusfondid, võtavad vastu suuri summasid, mis kuuluvad täielikult või osaliselt teistele inimestele. Isegi kui neil ei pruugi olla raha täielikku omandiõigust, võivad need asutused teha investeeringuid ja kulutada raha oma äranägemise järgi. Kohustuste haldamine võimaldab neil asutustel nii raha kulutada kui ka piisavalt raha, et maksta inimestele, kui nad nõuavad oma raha tagastamist.
Rahalises mõttes on kohustus rahaline kohustus konkreetse poole ees. Finantsasutuse puhul on selleks kohustuseks üldjuhul raha, mille andis neile eraisik. Neid kohustusi kasutatakse rahalise kapitalina asutuse investeeringuteks ja ostudeks.
Kui inimene viib oma raha panka, annab ta teatud hüvede eest raha üle kontrolli. Need hüved hõlmavad hüvesid, nagu tšekid või intressid, ning kompenseerivad asjaolu, et tal ei ole enam täielikku kontrolli oma raha üle. Kui ta soovib oma raha tagasi saada, pole tal vaja muud teha kui seda küsida ja pank annab selle tagasi. See vabastab panga igasugusest vastutusest, kuid eemaldab ka tema raha panga süsteemist.
Enamik finantsasutusi kasutab vastutuse haldamise meetodeid, et teha kindlaks, millist sularaha nad peavad hoidma. Oluline on, et asutusel oleks piisavalt raha, et katta kõik tööpäeva jooksul ettetulevad väljamaksed ja lihtsad tehingud. See raha on investeerimata kapital, mida kasutatakse asutuse põhitegevuse korrashoidmiseks. Üldiselt on see väike osa asutuse koguvarast.
Lisaks sularahale aitavad kohustuste haldamise süsteemid nendel asutustel kindlaks teha, kui palju raha peab likviidseks jääma ning kui palju saab investeerida kindlatesse ja pikaajalistesse investeeringutesse. Likviidsed varad teenivad asutusele raha, kuid need võidakse üsna kiiresti tegelikuks rahaks tagasi konverteerida. Pikemaajaliste investeeringutega võivad kaasneda suured väljamaksetasud ja trahvid, seega soovivad asutused neid võimaluse korral stabiilsena hoida.
Enamasti sõlmib inimene finantsasutusele raha andes juriidilise lepingu. Enamasti on lepingus kirjas, et asutusel on ajavahemik, mille vahele jääb keegi, kes temalt raha küsib, kuni raha tegeliku kättesaamiseni. See aken määrab enamikus vastutuse haldussüsteemides kasutatavad suhtarvud. Väiksemad aknad tähendavad rohkem sularaha ja likviidseid varasid, pikemad aknad aga vähem.