Ettevõtte dividendipoliitika kindlaksmääramiseks kasutatav protsess on tavaliselt mitme erineva teguri kombinatsioon. Arvesse tuleb võtta kõiki aktsiate emiteerimisega seotud riiklikke seadusi ja määrusi, samuti ettevõtte konkreetseid asjaolusid, sealhulgas suhet teenitud kasumi ja sellele ettevõttele avatud investeerimisvõimaluste vahel. Kuigi küsimuste hulk, mida tuleb enne ettevõtte dividendipoliitika kehtestamist kaaluda, on mõnevõrra erinev, on oluline rühm kaalutlusi, mis kehtivad tõenäoliselt igas olukorras.
Ettevõtte dividendipoliitika kehtestamisel on üks peamisi kaalutlusi seotud ettevõtte teenitud tulude hindamisega. Ettevõtted, kellel on suhteliselt stabiilne tuluvoog, saavad tulevaste perioodide tulusid paremini prognoosida. See muudab lihtsamaks ka prognoosimise, millise osa sellest tulust saab investoritele dividendimakseteks kõrvale panna. Ettevõtetel, kes kogevad tuluvooga ebastabiilsemaid olukordi, näiteks ettevõtted, mille nõudlus oma kaupade ja teenuste järele on mõnevõrra hooajaline, võib olla vaja pühendada väiksem protsent oma tulust dividendimaksetele, et hoida tegevust maksevõimelisena.
Ettevõtte dividendipoliitika kujundamine eeldab lisaks teenitava tulu liigile ka ettevõttele avatud investeerimisvõimaluste hindamist ning nende investeeringute jaoks reservide eraldamise vajaduse tasakaalustamist ning osa tulust dividendide maksmiseks suunamist. See kaitseb pikemas perspektiivis investorite huve, kuna targad investeeringud suurendavad ettevõttesse rahavoogu, mis omakorda tähendab rohkem tulu, mida nende dividendimaksete tegemiseks proportsionaalselt kasutada.
Ettevõtte finantsvõimenduse arvestamine on samuti võtmetähtsusega ettevõtte dividendipoliitika kindlaksmääramisel. Ettevõtted, kes kannavad rohkem võlgu, peavad selle võla tasakaalustama investoritele makstavate dividendidega, et jääda rahaliselt elujõuliseks. See tähendab, et kui ettevõttel on praegu rohkem võlgu, on dividendimaksed paljudel juhtudel väiksemad.
Kapitaliallikate valik on oluline ka ettevõtete dividendipoliitika seisukohalt. Lihtsamalt öeldes, kui ettevõttel on mitu erinevat tuluvoogu, mis pakuvad pidevalt rahavoogu, peaks dividendipoliitika kajastama seda asjaolude kogumit. Eeldusel, et laenukoormust hoitakse mõistlikkuse piires, peaks mitme tuluvooga ettevõte suutma pakkuda investoritele suuremaid dividendimakseid.
Elujõulise ettevõtte dividendipoliitika loomine nõuab mitmete tegurite arvessevõtmist ja seejärel poliitika väljatöötamist, mis on õiglane nii investorite kui ka ettevõtte enda jaoks. Kui seda ei tehta, on investorite ligimeelitamine raskem või võib tekkida olukord, kus ettevõte ei suuda dividendipoliitika ülesehituse tõttu oma võlakohustusi täita. Poliitika aeg-ajalt ülevaatamine võimaldab välja töötada uude majandusse sobivaid kohandusi, mis omakorda hoiab korraldusega rahul nii ettevõtete omanikud kui ka investorid.