Ostuoptsioon on teatud tüüpi finantsinstrument, mida nimetatakse tuletisinstrumentideks. Põhimõtteliselt on see kahe poole vaheline kokkulepe aktsiate omandiõiguse vahetamiseks kokkulepitud hinnaga teatud aja jooksul. Aktsia vahetamine on vabatahtlik ja selle toimumise otsustab optsiooni omanik.
Börsi kokkulepitud hinda nimetatakse alghinnaks. Lepingu lõppemise kuupäev on ostuoptsiooni aegumiskuupäev. Selle valiku ostmiseks vajalikku rahasummat nimetatakse lisatasuks. Kui vahetus toimub, siis väidetavalt on keegi ostuoptsiooni kasutanud.
Seda tüüpi tuletisinstrumentide preemiad on alati noteeritud aktsia kohta, kuid müüakse vähemalt 100 aktsiate kaupa. Ostuoptsioonid on alati kokkulepe aktsia ostmise kohta kokkulepitud hinnaga. Neid on nii Euroopa kui ka Ameerika stiilis. Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et Euroopa optsioone saab realiseerida ainult aegumispäeval, samas kui Ameerika stiilis optsioone saab kasutada igal ajal nende eluea jooksul.
Ostuoptsioone kirjeldatakse sageli alghinna ja aktsiahinna suhtega. See, mille alghind on võrdne aktsia hinnaga, on väidetavalt raha juures. Kui alghind on aktsiahinnast kõrgem, öeldakse, et optsioon on otsas. Lõpuks, kui alghind on aktsiahinnast väiksem, öeldakse, et optsioon on rahas.
Nendesse tuletisinstrumentidesse investeerimisel on kaks investeerimisstiili. Konservatiivsed investorid müüvad nende portfelli kuuluvate aktsiate ostuoptsiooni, et suurendada nende portfelli üldist tulu. Eesmärk on, et aktsia hind ei tõuseks sellise kiirusega, et see muutuks alghinnaga võrdseks või sellest suuremaks. Sel juhul jääb investorile preemia ja aktsia ning optsioon aegub väärtusetuks. Seejärel korratakse protsessi.
Spekulatiivne investor ostab raha ostuoptsioone ilma alusaktsiat omamata. Eeldatakse, et aktsia hinna tõustes optsiooni hind tõuseb. Tavaliselt, kui aktsia hind tõuseb ühe USA dollari (USD) võrra, tõuseb ka optsiooni hind ühe USD võrra. Kuna ostuoptsioon võib aga maksta vaid ühe kümnendiku aktsiast, on investeeringu tootlus palju suurem kui aktsia ostmisel.
Näiteks kui aktsia maksab 10 USD, võib selle aktsia ostuoptsioon 10 USD alghinnaga maksta 1 USD. Kui aktsia peaks kallinema 11 USD-ni, on aktsia ostmise kasum 1 USD ja võrdne 10% tootlusega; ostuoptsiooni kasum on aga samuti $1 USD ja kuna investeeriti vaid 1 USD, siis realiseerub 100% tootlus. Kui aga hind peaks langema 9.50 USD-ni, muutuks optsioon väärtusetuks ja kogu 1 USD investeering kaoks, samas kui aktsia ostuga kaotaks vaid 0.50 USD. Finantsvõimendusega näeb seda tüüpi tuletisinstrument, et kasumit suurendatakse, aga ka kahjumit. Aktsiaomanik saaks ka väljamakstavaid dividende, ostuoptsiooni omanik aga mitte.