Brutokäibekapital on kogu raha ja raha ekvivalendid, mis ettevõttel on. Raha ekvivalendid võivad hõlmata laoseisu, saadaolevaid arveid ja investeeringuid, nagu näiteks turustatavad väärtpaberid, mida võib kalendriaasta jooksul likvideerida. Seda võib nimetada ka käibevaraks või käibekapitaliks.
Ettevõtte käivitamiseks on vaja sularaha, et saaks osta kinnisvara, inventari ja palgata töötajaid. Seejärel kasutab ettevõte oma töötajaid kaupade müümiseks ja raha teenimiseks. See raha konverteeritakse seejärel suuremaks laoseisuks ning seda kasutatakse ka asukoha ja töötajate palkade maksmiseks. Sellist ettevõtte varade pidevat konverteerimist, mis hõlmab selles näites varusid, kontoreid ja töötajaid, nimetatakse käibekapitaliks.
Käibekapitali on kahte tüüpi – bruto- ja netokapital. Brutokäibekapital hõlmab üldiselt kogu ettevõtte vara. Puhaskäibekapital on varade või raha summa, mis jääb alles pärast ettevõtte kohustuste lahutamist kogu käibevarast. Kohustused võivad hõlmata kõiki ettevõtte võlgu, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul, näiteks viitvõlad ja võlad.
Ettevõtte eesmärk on saada kasumlikuks oma omanikele ja aktsionäridele. See juhtub siis, kui brutokäibekapitali summa ületab lühiajaliste kohustuste summa. Seda nimetatakse positiivseks puhaskäibekapitaliks. Negatiivne puhaskäibekapital tekib siis, kui see on vastupidine ja kohustused ületavad varasid.
Ettevõtte bilanss näitab tavaliselt käibevaradesse investeeritud raha ja lühiajaliste kohustustega seotud rahasummat. Nende kahe summa tasakaalustamise eest vastutab tavaliselt ettevõtte finantsjuht. Seda tööd nimetatakse lühiajaliseks finantsjuhtimiseks.
Ettevõte peab kogu brutokäibekapitali hindamisel arvestama oma raha sissevoolu. Raha sissevool viitab sellele, kui kiiresti saab käibevara mis tahes aspekti, nagu varud ja turustatavad väärtpaberid, konverteerida likviidseks rahaks. Neid vahendeid kasutatakse seejärel ettevõtte arvete tasumiseks, kui need saabuvad.
Raha sissevool on tavaliselt mõnevõrra ettearvamatu, kuna see sõltub erinevatest turgudest, kus ettevõtete kaupu müüakse. See ettearvamatus nõuab, et enamik ettevõtteid säilitaks jooksvatest kohustustest palju suurema brutokäibekapitali, et tagada kõigi arvete õigeaegne tasumine. Teatud aja möödudes võidakse tegevuskulusid ümber hinnata ja raha sissevoolu mõistlikumalt prognoosida, mis võimaldab ettevõttel hoida madalamat käibevara taset.